Viis fakti oma elust, mida kolleegide eest saladuses hoida
9. märts 2017, 07:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kui jagad kolleegidega seiku oma isiklikust elust, ole kindel, et nad seda infot sinu vastu kasutama või edasi rääkima ei hakka.
Isiklikud vaated elule ja poliitilised eelistused. Töö pole üldjuhul koht, kus avaldada oma seisukohti abordi, poliitikute või teiste kõmuliste teemade kohta, kirjutab CheatSheet. Sa ei saa eeldada, et teistel on sama arvamus, mistõttu võivad mõned teemad pingeid ja vaidlusi tekitada. Kui sul on vankumatud poliitilised eelistused, siis ei pruugi töötajad sind pärast nende kuulmist tõsiselt võtta või muutub nende arvamus sinust negatiivseks. Kui sa pole just tulihingeline väitleja, siis tasub poliitika vestlusest välja jätta, sest see on üks enim kirgikütvamaid teemasid.
(Kroonilised) haigused. On arusaadav, et mainid kolleegidele, et põdesid grippi. Ka suhkruhaigusest rääkimine võib olla sobilik, kuna nad võivad seda ise igapäevaselt märkama hakata. Samas pole iga haigusjuht tavapärane ning parem on mõned asjad enda teada jätta, sealhulgas ka see, milliseid ravimeid pead tarbima. Kui haigus takistab sul mõnd tööülesannet täitmast, tuleb seda põhjendada, ent kolleegid ei vaja siiski detailset infot sinu diagnoosi kohta. Haigused võivad kolleegides halvemal juhul tekitada eelarvamusi ning nad ei suhtu sinusse enam samamoodi nagu varem.
Alkoholi ja narkootikumite tarvitamine. Siin kehtib sama reegel, et inimesed võivad kujundada sinust arvamuse, mis ei pruugi tegelikkusega ühtida või kasutavad nad mingil hetkel seda infot sinu vastu ära. Kui räägid iga nädala alguses, et panid terve nädalavahetuse vältel pidu ega pole ennast sellest veel väljagi puhanud, ei jäta see sinust kuigi tõsiseltvõetavat muljet.
Palgainfo. See on samuti ärritav teema, sest ühes ettevõttes võivad sama taseme spetsialistide palgad suuresti erineda, ilma et inimesed sellest ise midagi teaks. Palgast rääkimisega riskid samamoodi, et kolleeg muutub kadedaks või hakkab sellest tagaselja rääkima. Oma palgaläbirääkimiste ja töötulemuste eest vastutab igaüks ise. See, et üks või teine kolleeg teenib sinust rohkem või vähem, ei anna tegelikult alust klatšida ega ise palka juurde küsida, ent paljud töötajad teevad seda sellegipoolest.
Raha- või pereprobleemid. Seda tüüpi isiklikud asjad tasub siiski hoida nende inimeste teada, keda kindlasti usaldada saad. Raha- või pereprobleemidest rääkimine võib kolleegides tekitada vastakaid tundeid – nad kas tunnevad sulle kaasa ja soovivad omalt poolt toetada; arvavad, et palud neilt almust või leiavad jälle teema, millest klatšida. See oleneb nii suhetest kaastöötajate vahel kui ka sinu enda muljest. Kui tööl on emotsionaalselt raske olla, siis palu paar vaba päeva ning põhjenda seda üldiste väidetega, näiteks laps on haige, haige vanaema vajab hoolt või lihtsalt perel on praegu raske aeg. Rohkem ei ole sul kohustust detailidesse laskuda.