Millised riided tuleks kindlasti keemilisse puhastusse viia?

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keemilise pesu pesumasin.
Keemilise pesu pesumasin. Foto: Mihkel Maripuu

Kodusel teel võib pleki eemaldamine lõppeda hoopis riide rikkumisega. Mõne pleki saabki maha ainult professionaalide abiga.

Sol Tallinna pesula juhataja Anu Tiide sõnul tasuks ülikonnad, villased mantlid ja siidrõivad ikka keemilisse puhastusse tuua. Mõne plekiga üritavad inimesed igasuguseid imeasju teha, kuid rikuvad selle tulemusel riide hoopis ära. «Mõni on kuulnud, et teksapükstelt saab nätsu kätte, kui püksid sügavkülma pista. Ja siis helistab siia ja kurdab, et püksid ei mahu sügavkülma,» muigas Tiide. «Näts võib ju külmas kivistuda, aga ega seda siis jälgi jätmata ära saa – see on juba kiudude vahel ja jätab maha hõõrudes heledama laigu. Siin aga lahustub näts orgaanilises lahuses kohe.»

Kõige hullemad on makrofleksi-, liimi-, värvi- ja punaveini plekid. Oleneb muidugi ka materjalist. Tihti võib inimene punaveini plekki välja hõõrudes hoopis riidelt värvi maha saada, rikkudes ta nii täiesti ära.

Keemilisse puhastusse tasub tuua ka sulejoped. «Pesemisega on nii, et sulejope kannatab väga hästi pesta, aga probleem on kuivatamisel,» sõnas Sol pesula vastuvõtja Helle Švets. «Kodusel teel ei ole võimalik neid sulgi lahti kloppida.» Lahtikloppimata suled jäävad aga jope sees klimpi ja hakkavad haisema. Samuti kaotab jope hulga soojust klimpis sulgede tõttu.

«Mida pole mõtet üldse kodus proovimagi hakata, on rasva-, õli- ja värviplekid. Neid ei ole mõtet hakata Fairyga (nõudepesuvahend – toim) puhastama hakatagi, sest nad ei tule lihtsalt välja,» sõnas Švets ja lisas, et veini- ja õlleplekke võib proovida kodus leotada ja pesta, kui riidele on märgitud, et seda võib pesta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles