Kokandusõpetaja soovitab, kuidas õiget jõulupraadi valmistada

Eestlaste jõulupraad. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui rahvalt küsida, mis on see hõrgutis, mis tuleks jõulude ajal lauale panna, ütleks enamik ikka, et verivorst, seapraad ja hapukapsas.

Haapsalu kutsehariduskeskuse kokandusõpetaja Tiina Sootalu selgitas Lääne Elule, et kui vanasti pidas rahvas rohkem traditsioonidest lugu, siis nüüd hakatakse neist tasapisi lahti laskma. «Verivorsti ja hapukapsata ei kujuta jõule küll ette, kuid nende kõrvale on lisandunud veel palju muud maitsvat,» ütles Sootalu.

Ei ole harvad juhud, kui lauale pannakse kana-, pardi- või isegi hanepraad. «Topitakse õunad ja hapukapsas sisse ja pannakse ahju,» teadis Sootalu. Üks põhjus on selles, et rahvas otsib uusi maitseid. Teine on aga selles, et inimesed soovivad lihtsalt kergemat kõhutäit. Teadupärast seedib linnuliha loomalihast kergemini.

Siiski manitses kutseõpetaja, et jõulutoidu serveerimisel on mõned reeglid, mida võiks igaüks jälgida. Nimelt kui praad ahjust lauale tuua, peab saama selle lahti lõigata vahetult enne sööma hakkamist. «Sea- või kanapraad ei tohiks olla mitte lihtsalt hautis, vaid ikka mahlane ja pealt mõnusalt krõbe tervik.»

Selleks et liharoog ahjus pealt krõbedaks saada, nii et sisu parajalt pehme oleks, tuleb lihale ahjus anda mitu temperatuuri. Sootalu rääkis, et liha ei vajagi küpsemiseks kuigi kõrget temperatuuri. «100 kraadist täitsa piisab,» teadis Sootalu. Kui küpsetada liha 150 kraadi juures, kehtib reegel, et ühe kilo liha kohta peab hõrgutis ahjus olema ühe tunni. Madala temperatuuri korral kauemgi.

Krõbeda kooriku tekkimiseks tuleb lihale vahetult enne ahjust välja võtmist anda suuremat kuumust. «Veerand tundi kuumusel 200 kraadi teeb väga mõnusa kooriku,» lisas ta.