Müüdid jõulutähe kohta, mis ei vasta tõele

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigesti hooldatud jõulutäht pakub kuude kaupa silmailu.
Õigesti hooldatud jõulutäht pakub kuude kaupa silmailu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Jõulutähte ehk kaunist piimalille peetakse klassikaliseks jõulusümboliks, mis on leidnud endale koha paljudes kodudes. Küll aga levib selle taime kohta mitmeidki müüte, mida ei pea enam uskuma.

Jõulutähed on surmavalt mürgised - vale. Eksiarvamus tuleb ilmselt sellest, et jõulutäht kuulub piimalilleliste sugukonda, kus leidub tõepoolest mürgiseid taimi. Siiski võib tundlikumatel inimestel tekkida kokkupuutel jõulutähe piimja mahlaga naha või silmade ärritus või suures koguses taime söömisel tabada mõõdukas kõhuvalu ja ebameeldiv enesetunne.

Jõulutäht ei õitse kaua – vale. Kui taime aegajalt kastad, hoiad seda tõmbetuule eest ning annad sellele piisavalt valgust ja soojust, on jõulutäht püsiv taim ning annab õiteilu terve pühadehooaja vältel.

Kõik jõulutähed on punased – vale. Kuigi traditsioonilised jõulutähed on tõepoolest punaste lehtedega, leidub tegelikult värvivarjundeid veel palju – nii valgeid, kreemikaid, roosasid, aprikoosi- kui lõhetooni.

Jõulutähte peab hoidma aastaringselt – vale. Tegu on jõulusümboliga, mida kasutavad paljud just dekoratsioonina ning selle õitsemisaeg ongi peamiselt novembris-detsembris. Taime uuesti õitsema saada on üsna vaevarikas, selleks tuleb pidevalt jälgida ööaja pikendamist ning seda regulaarselt kasta. Kuna alati taime uuesti õitsema saamine kodustes tingimustes ei õnnestu, siis pole viga, kui toodki selle koju vaid jõulukuuks.

Jõulutähe õied on väiksed ja kollased– õige. Paljud ajavad jõulutähe punased lehed segamini õitega. Tegelikult on iga võrse ülemised lehed fotoperiodismi käigus punaseks värvunud, ent võivad olla ka roosad, valged, kreemikad jm. Taime õied on hoopiski väikseid kollaseid marju meenutavad ning paiknevad kimbuna iga lehekobara keskel.

Jõulutähti saab kasutada lõikelilledena – õige. Kuigi enamasti on jõulutäht lillepotis, siis saab seda tegelikult edukalt kasutada ka lõikelillena. Lõika selle varred lühemaks ning hoia lõikekohta 20 sekundit keevas vees, et taime piimjas mahl kinni jääks. Jõulutäht võib vaasis püsida tervelt nädala.

Jõulutäht sai nime härra Poinsetti järgi (ingl k Poinsettia – jõulutäht) - õige. Joel Roberts Poinsett oli USA diplomaat, botaanik ja füüsik, kes avastas jõulutähe 1825. aastal Mehhiko reisil ning viis selle koju Lõuna-Carolinasse kaasa. Jõulutähest sai populaarne taim üle maailma ning Poinsetti järgi tähistatakse 12. detsembril jõulutähe päeva.

Taime seostamine jõuludega tuleneb Mehhiko tavadest – õige. Jõulutäht nimetatakse Mehhikos Flores de Noche Buena ning peetakse riigi ametlikuks jõululilleks. Tava sai alguse väiksest tüdrukust Pepitast, kes korjas kimbukese jõulutähti ning viis need kirikusse altari ette Jeesusele kingiks. Kuna jõulutähe lehed tõmbusid kirikus leekivpunaseks, peeti seda jõuluimeks.

Jõulutäht vajab värvi muutmiseks pimedust – õige. Et taim uuesti oma kirkaid värve näitama hakkaks, tuleb teda hakata harjutama pimedama ajaga. Taimele tuleks anda 11-12 tundi valgust ning ülejäänud aja hoida seda pimedas – see kutsub esile uute pungade tekke ja arenemise ning kõrglehtede värvumise. Valgest pimedasse kandmise asemel tasuks püüda taime katta ning alustada sellega augusti lõpus-septembri alguses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles