Kanged happed kahjustavad koristajate tervist

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Vähene teadlikkus puhastusvahendite ohtudest viib sageli selleni, et koristajad kasutavad kiire tulemuse jaoks võimalikult tugevaid vahendeid, mis aga ei pruugi turvalised olla puhastatavale pinnale ega ka töötaja tervisele.

«Kõige elementaarsem asi, mida kahjuks vaid vähesed teavad, on see, et miks on kaitsekindal pikk varrukaosa. See ei ole selleks, et kinnast küünarnukini üles tõmmata. See on selleks, et saaks kinda serva tagasi keerata ja tekiks kaitsev renn – et kui sa käe üles tõstad, siis puhastusvahend jääb sinna renni kinni, mitte ei jookse nahale,» nentis puhastusvaldkonna ekspert Kurmet Vasser, kirjutab Tööelu portaal.

Vasseri arvates on tänapäeva koristajal on kaks unistust – isekoristav töövahend ning teles reklaamitud imeline puhastusaine, mis puhastab kõike ja kiiresti. «Sellist ainet ei ole seni veel keegi päriselus toimimas näinud. Me ei saa aga tootjaid süüdistada – nemad peavad õigustama tarbija ootusi ja toodavad üha kangemaid aineid,» sõnas ta.

Kõige olulisem on tema hinnangul teadlikkuse tõstmine, sest vastasel juhul satuvad ohtu nii koristustööd tegeva inimese tervis kui ka koristatavad pinnad, sest kiire tulemuse saavutamiseks kasutatakse üha agressiivsemaid puhastusaineid.

Keemiliste kodupuhastusainete, eriti kangete hapete kasutamisel võib teadmatusest ja hooletusest tingituna tekkida mitmeid kõrvalmõjusid kui ka tööõnnetusi. Tööinspektsiooni analüüsi kohaselt on tööõnnetuste arv ohtlike kemikaalidega kokkupuute tõttu kasvanud.

Kõige sagedamini on kahjustada saanud just töötajate silmad ja näopiirkond. Aineid, mille tõttu on vigastus aset leidnud on, on väga erinevaid – alates lubjasegust, seebikivist ja loputusvahenditest kuni erinevate hapeteni.

Kodukeemiatoodete pakenditelt leiab Vasseri hinnangul väga vähe infot. «Tihtipeale on keeruline välja lugeda kasvõi seda, et kas tegemist on happe või alusega,» sõnas ta. Esimene asi, mida peaks etiketilt otsima, on vahendi ohutegurite eest hoiatavad sümbolid.

«Ma julgen väita, et 90 protsendil juhtudest, kui teen objektil koristusainete kapi lahti, siis keskeltläbi on seal üks neutraalne või nõrgalt aluseline aine ja kuni kümme dubleerivat tugevat hapet. Kui seal töötab mitu koristajat, siis tavaliselt on igaühel veel oma lemmikaine, üldjuhul ikka kange,» tõdes Vasser. Hape töötab ühtlasi kirgastaja ja valgendajana ning tekitab illusiooni, et tegu on suurepärase puhastusvahendiga.

Puhastusaineid tuleks kasutada vajaduspõhiselt, mustusest ja pinnakattest lähtudes. Kui aine ei toimi nii nagu lubatud, on põhjuseks ebasobiva aine valik või valed töövõtted.

See, et koristustöödega tegelevate inimeste nahk, eriti käte oma, on tihtipeale rikutud, on tingitud nii hooletusest kui teadmatusest. Mingisugused kaitsekindad on üldjuhul nii oma kodu korrastajal kui ka professionaalsel koristajal, aga neid tihtipeale ei kasutata, ennekõike seepärast, et ei olda harjutud.

Sama lugu on Vasseri arvates ka kaitseprillidega – kvaliteedikontrolli ja koolitusi tehes märkab ta, et vahel harva on kaitseprillid koristusvahendite seas küll olemas, kuid praktikas näeb inimesi harva neid kasutamas. «Inimesele peab ära selgitama, et miks ta peab end kaitsma, muidu ei muutu midagi,» pani ta südamele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles