Turvakaamera võib elamusse paigaldada vaid korteriomanike nõusolekul

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinebvalt kurikaeltest pääsukesed turvakaameraid ei pelga.
Erinebvalt kurikaeltest pääsukesed turvakaameraid ei pelga. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Sissemurdmised korteritesse, keldritesse ja muudesse  korterelamu abiruumidesse sunnivad ühistuid aina enam kaaluma turvakaamera paigaldamist, kuid selleks on vaja korteriomanike nõusolekut.

«Paljud elanikud näevad turvakaameras ainsat pääseteed kurikaeltest vabanemiseks. Ent turvakaamera saab paigaldada vaid juhul, kui korteriomanikud sellega nõus on, sest trepikodade, keldrite-pööningute jm kasutamisel on korteriomanikud kinnistu kaasomanikud,» hoiatab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Tema sõnul ei tohi isikuandmete kaitse seaduse kohaselt  jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. «See eeldab, et ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud, on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks,» rääkis Mardi. Samuti tuleb tema sõnul jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha.

 Ta toob näiteks kohtulahendi Tallinna ringkonnakohtusse jõudnud kaasusest, kus  kaamera vaatevälja jäi ka teiste isikute kasutatav koridor. «Ringkonnakohtu kolleegium oli  seisukohal, et selliselt kaamerate paigaldamine nii kinnistule kui elamusse sisse ilma teiste kaasomanike, kellele kuulub enamik mõttelisest osast, nõusolekuta, ei ole kooskõlas asjaõigusseadus § 72 lõikega 1,» rääkis Mardi.

Kohtuotsuse järgi on selline kasutusviis tavapärasest kaasomandi kasutamisest erinev ja rikub oluliselt isikute õigust privaatsusele ja seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Mardi sõnul tuleks turvakaamerate paigaldamisel otsustada ka see, kuidas nende paigalduse eest tasutakse. «On küsitav, kas see kuulub korteriühistuseaduses ära toodud majandamiskulude hulka, sestap tuleks turvakaamera paigaldus kõigil ühiselt otsustada ning selle eest ka täiendavalt tasuda,» soovitab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles