N, 19.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuidas valida tulekustutit?

Eger Ninn
Kuidas valida tulekustutit?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tulekustuti rõhunäidik.
Tulekustuti rõhunäidik. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kõige universaalsemaks tulekustutiks peetakse pulberkustutit, sest sellega saab kustutada nii tahkeid põlevaid aineid, põlevgaase kui ka põlevvedelikke.


Tamrex ohutuskeskuse kommunikatsioonispetsialist Diana Larionova rääkis Vikerraadio saates «Huvitaja», et pulberkustuti sobib nii koju kui ettevõtetesse. Tulekustutid erinevad kustutusaine poolest ning kõik kustutid jagunevad efektiivsusklassidesse.

«Kui inimene läheb poodi tulekustutit valima, siis tasub tähelepanelikult lugeda, mis sinna peale on kirjutatud, mitte võtta sellist esimest tulekustuti sarnast punast vahendit ja see ära osta. Igal tulekustutil peab olema peal efektiivsusklassi näitaja – tähed A, B, C,» selgitas Larionova.

Valikus on pulberkustutid, vahtkustutid, spetsiaalse ainega rasvakustutid ja CO2-kustutid. Pulberkustutid on kõige universaalsemad selle pärast, et nendega saab kõike kustutada. A-klass tähistab tahkeid põlevaid aineid, B-klassiga tähistatakse põlevvedelikke ja C on põlevgaaside kustutamiseks mõeldud vahend.

«Kodus tulebki tähelepanelikult ringi vaadata, et mis võivad olla need ohud. Näiteks mõelda gaasipliidi peale. Kui teil gaasipliiti ei ole, siis teil tõenäoliselt seda gaasi efektiivsusklassi polegi vaja,» möönis spetsialist.

Eri tüüpi kustutid

Vahtkustutitega saab kustutada tahkeid põlevaid aineid ning põlevvedelikke, põlevgaase sellega kustutada ei saa. Vahtkustutitel tuleb Larionova sõnul panna tähele veel sedagi, et need ei talu külmakraade. Näiteks suvila garaažis hoidmiseks too ei kõlba. Pulberkustutid taluvad -30 kuni +60 kraadist temperatuuri – nendega ei juhtu külmas midagi.

«Näiteks köökidesse soovitame lisaks osta rasvakustuti. Rasv teatavasti on selline keeruline ja ohtlik aine, mis süttib ise, kui ta saavutab temperatuuri 350-400 kraadi. Igasuguste teiste ainetega võib see põleng veel hullemaks minna – veega näiteks. Kui vett sinna peale visata, toimub selline plahvatus, et terve köök võib maha põleda. Pulberkustuti võib selle rasvaine samamoodi suure survega laiali lükata,» rääkis Tamrexi kommunikatsioonispetsialist ning lisas, et rasvakustuti on nagu vahtkustuti, ent sinna on lisatud spetsiaalset keemilist ainet – kaaliumsoolasid, mis seebistab põleva rasva ja väldib selle taassüttimist.

Kahekorruselise pereelamu näitel soovitas Larionova igale korrusele pulberkustuti või siis näiteks varieerida niimoodi, et esimesele korrusele on pulberkustuti ning teisel korrusel, kus on rohkem pehmet mööblit, sinna valida üks vahtkustuti. Naise sõnul märgab vahtkustuti rohkem – see imendub pehme materjali sisse ja kustutab natuke paremini ära.

«CO2 kustutit koju me ei soovita, sest kui seda ei oska kasutada, siis on ta inimestele ohtlik. Sealt tuleb välja selline lumi ja selle temperatuur on umbes -80 kraadi, seda ei tohi inimeste peale lasta,» selgitas Larionova ning lisas, et seda soovitatakse kasutada peenelektroonika ruumides. Näiteks nagu serveriruumis, kus on palju elektroonikat. Kui sellises ruumis kasutada tolmavat pulberkustutit, võib too rikkuda ka ümbritsevad asjad, ent CO2 kustuti saab väikse põlenguga ühe koha peal kenasti hakkama.

Autodes kasutatakse spetsialisti sõnul pulberkustuti just seetõttu, et need peavad vastu ka raskemates tingimustes: «Autodes võivad olla ju külmakraadid ja vibratsioon. Just nende raskete tingimuste pärast peab autokustuteid kord aastas kontrollima, need võivad rohkem viga saada.»

Naine selgitas, et kui inimene ei saa lõpuni aru, et mida majapidamises täpselt vaja oleks, siis pulberkustuti on kindla peale minek – sellega saab kõike kustutada. Tulekustutit ostes tasuks Larionova soovitusel vaadata, et sellel oleks voolik, sest voolikuga tulekustutit on ohutum kasutada, kuna nii ei pea ise tulekoldele väga lähedale minema. «Näiteks väikesel rasvakustutil voolikut ei ole ja seega peab oma käe tulekoldele võrdlemisi lähedale panema,» tõi ta näite.

Hooldus ja kontroll

«Kustuteid tuleb kontrollida ja neid tuleb hooldada, kui seda on juba kasutatud. Pulberkustuteid, mida hoitakse miinuskraadides näiteks garaažis või autokustutid, millele mõjuvad niiskus, vibratsioon, külm – sellised raskemad tingimused – neid tuleks kontrollida kord aastas. Sisetingimustes peaks pulberkustutit kontrollima kord kahe aasta jooksul. Ja iga kümne aasta tagant on perioodiline hooldus, kui te ei ole seda kasutanud,» rääkis Larionova.

Kontrolli käigus kontrollitakse näiteks pealdise loetavust, kus on kirjas ka järgmise kontrolli aeg. Peale selle vaadatakse üle reguleerimisklapp, plommi kinnitus ning rõhu näitur. «Manomeetri osuti peab olema rohelise peal. Kui te näiteks ise kodus vaatate kustutit ja osuti ei ole rohelise peal, siis tasuks see kontrolli viia. Mõnikord need osutid jäävad ka kinni, et isegi kui ta on rohelise peal, siis ta võib olla kinni jäänud,» hoiatas Tamrexi kommunikatsioonispetsialist.

Ära ei maksa naise sõnul ühtegi kustutit visata – see tuleks ikkagi kontrolli viia, kus juba spetsialistid hindavad, kas kustutit on mõttekas hooldada või mitte. Kui aga hooldus läheb tõesti kallimaks, kui uue kustuti ostmine, siis peaks teenindaja seda ütlema.

Vingugaasiandur

«Kui teil on optiline suitsuandur, siis see reageerib nähtava suitsu peale. Vingugaasi peale suitsuandur ei reageeri. Selle jaoks on vingugaasiandur, mis on lisaks suitsuandurile. Ta kindlasti ei asenda suitsuandurit. Suitsuandur peab niikuinii olema,» rääkis Diana Larionova.

Vingugaasiandurit soovitas spetsialist neile, kellel on kodudes kamin või näiteks ahiküte. «Mis on veel erinev – vingugaasi andurit ei paigaldata lakke, see pannakse seina peale, sest kui vingugaas toas levib, siis ta levib kihiti ja selle pärast tuleb see panna seina peale umbes hingamisteede kõrgusele. See annab aegsasti teada, enne kui vingugaasi kogus ohtlikuks muutub,» möönis ta.

Kasutusvead

Õues kustutades ei tohiks põlengut kustutada vastutuult. Juga ei tohiks suunata otse tulele peale vaid alustada tuleks altpoolt ja suunata see tulekoldesse sisse.

«Olen kuulnud, et kunagi olid kustutid sellised, mida tuli kõigepealt vastu maad lüüa. See tänapäeval ei kehti. Ja tagurpidi ei tohi ka keerata – kustuti peab olema õiget pidi. Vastu maad ka ärge visake,» tõi Larionova välja mõningad aspektid, mida peaks kustuti kasutamisel teadma.

Kindlasti peaksid naise sõnul kõik perekonnaliikmed teadma, kus tulekustuti asub ja kuidas seda kasutatakse, sest alati ei pruugi näiteks pereisa vajalikul hetkel kodus olla.

Tulekustutid alates ühe kilostest väikestest autokustutitest kuni 6-kilogrammiste pulber- või vahtkustutiteni jäävad hinnavahemikku 13-45 eurot (200-700 krooni). Lisaks Tamrexile pakub tulekustutite hooldust ja kontrolli näiteks Tartus OÜ Tartu tuli, Tallinnas Kidde Eesti. Samuti ka Fixus Mustamäe ja mitmed teisedki ettevõtted.

Märksõnad
Tagasi üles