Seeneuudised: vihmane ilm kasvatab seenesaaki

Anna-Maria Uulma
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukeseened.
Kukeseened. Foto: Kristjan Teedema

Vihmased ilmad on soodustanud Eestimaal varasema seente kasvu, mistõttu on ka seened turul kiiremini müüki läinud.

Viimastel nädalatel on hakanud välja tulema üllatavalt palju seeni ning lisaks pisematele liikidele on kasvama hakanud ka suuremad seened, mida inimestele enam tarbida meeldib. Ka seeneteadlase Veiko Kastanje sõnul oli talle eelmisel õhtul Tallinnas silma jäänud esimesed kaks linnašampinjoni.

Sotsiaalvõrkude kaudu teadaolevalt on inimesed leidnud juba kasepuravikke, tamme-kivipuravikke, erinevaid punapuravikke, sirmikuid, šampinjone ja muidugi ka tatikuid. Väga palju on tänavu ka soomustorikuid.

«Tundub, et seened on hakanud tänavu varakult välja tulema,» sõnas Kastanje.

Seente kasvu mõjutab suuresti ka praegune ilm, sest niiskus on kasvuks tähtsal kohal.

«Kui pole vett, siis pole seeni», sõnas Kastanje, «kui on suur kevadine põud, siis võib juhtuda, et paiguti saab seeneniidistik  kahjustada või ei jaksa piisavalt toitaineid koguda ja seeni tuleb vähem. Näiteks Jõgeval tuli tänavu mais paiguti vaid kuni 3mm vihma, mis tähendab ka, et mõnigi mets võib seal sel aastal olla väga seenevaene,» lisas Kastanje.

Seente leidmine piirkonniti on aga erinev ja sõltub suuresti sellest palju on sadanud vihma. Ilm võib seeneteadlase sõnul olla kardinaalselt erinev juba vähem kui pooleteise kilomeetri raadiuses, mistõttu võib samas piirkonnas olla ühes kohas seeni kuhjaga, kuid järgmises metsas võib haigutada ka tühjus.

«Nagu kõigi elusate asjadega, on ka seentega keeruline,» sõnas Kastanje.

Seeneliikide olemasolu sõltub samuti kohapealsetes asjaoludest.  Nimelt kasvavad teadlase sõnul paljud erinevad söögiseened ainult teatud puude juures. «Harilik kivipuravik kasvab koos kuusega, männi-kivipuravik koos männiga, kuuseriisikas koos kuusega - nii et laialehisest metsast neid ei leia,» lisas Kastanje.

Millegipärast pidavat esimesed Eesti kukeseened reeglina turule tulema just Lõuna-Eestist. Kastanje tunnistab, et kummalisel kombel tundub kukeseeni Lõuna-Eestis tavaliselt olema rohkem ning ta ei tea konkreetselt ütelda miks, aga arvab, et asi on varasemas suves, sobiva metsa rohkuses ja kukeseenele sobivas mullastikus.

Turu pealt kukeseeni otsima minnes näeme, et Peipsi äärne kukeseen maksab 10-14 eurot kilo ning Värska oma 16 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles