R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti rahva joomahimu muutub

Täiendatud 16.15
Kerli Kivistu
Eesti rahva joomahimu muutub
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Hoolimata statistika ilusatest numbritest juuakse Eestis ikka veel liiga palju alkoholi.
Hoolimata statistika ilusatest numbritest juuakse Eestis ikka veel liiga palju alkoholi. Foto: Kristjan Teedemaa

Alkoholi tarbimine Eestis väheneb juba mitmendat aastat, kuid statistika järgi ei puuduta see napsuga liialdajaid, vaid just parajuslasi.

Juba neljandat aastat järjest väheneb Eestis alkoholi tarbimine, selgus konjunktuuriinstituudi avaldatud ülevaatest. Tegemist on ülemaailmse trendiga ning alkoholi tarbimist vähendavad eelkõige mõõdukad joojad. Ühtlasi on tarbimise vähenemise põhjuseks on nii hinnatõus, impordi ja ekspordi vähenemine kui alkoholi kanguse langus. Oma osa on selles ka tervislike eluviiside levimisel, ehk paljud joovad harvem kui varem ning alkoholi joomisel eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile.

Eesti Konjunktuuri direktori Marje Josingu sõnul on tegu positiivse uudisega, sest sellist kahjude vähenemist on alati hea vaadata. «Mis seal taga on ja kas see on jätkusuutlik, see on mõttekoht,» lausus ta. Üheks murekohaks on siiski tekkinud 2016. aastal tekkinud piiriülesed ostud Lätist. Samuti ei saa ainult hinnatõusuga lõputult jätkata, peavad liituma ka teised kättesaadavust ja hoiakuid muutvad meetmed. «Hetkel tekitab muret see, et leitakse uued kanalid, näiteks minnakse Lätti ostma. Seal ostetakse suurem kogus, kuna hind tundub väga ahvatlev,» sõnas ta.

Paljud alkoholitarbijad on muutunud teadlikumaks. «Tegemist on mõnes mõttes ülemaailmse trendiga, et noored inimesed suhtuvad alkoholi ja kangesse alkoholi pisut teistmoodi,» lausus Josing. «Pean silmas siis kultuuripõlvkondi, hipstereid ja neid inimesi, kes pooldavad tervislikke eluviise ja toitumist, kuna need ei ole sellised klassikalised süldilauas napsutajad. Ehk praegu on nii-öelda teine ajastu ja näha on, et noored liiguvad teadlikuma tarbimise poole,» märkis Josing.

Selleks, et tulemust hoida, tuleb Josingu arvates alkoholipoliitikat kompleksselt teha. «Näiteks noorte inimeste reklaami surve osas, et tasuks hakata seda ellu viima, mitte ainult loota selle peale, et tõsta hinda, kuna sealt võivad tulla tagasilöögid,» sõnas Josing.

Kuigi joovastavate jookide tarbimine väheneb, näitab statistika, et pikk tee on veel ees. Maailma tervise organisatsiooni andmetel ei tohiks alkoholi tarbimine ühe inimese kohta ületada 6 liitrit absoluutset alkoholi aastas, et ühiskonnas oleksid selle põhjustatavad majanduslik kasu ja kahju tasakaalus. Eestis on vastav näitaja 10,3 liirtit.

Josing rõhutab, et kindlasti mõjub ka tuntud inimeste sõnavõtt ühiskonnale hästi. «Kampaania «Joome poole vähem!» mõjus kindlasti mõtlemapanevalt ja hea näide on Tanel Padar, kes on päris teravaid sõnu oma endise eluviisi kohta öelnud. See kindlasti on paljudele eeskujuks,» arvas ta.

Märksõnad
Tagasi üles