Ümardamine võib tarbijale tunduda hindade tõstmisena
6. jaanuar 2011, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurole üleminekul seadusekohane hindade ümardamine võib tarbijates tekitada eksliku arusaama, et hindu on tõstetud, tegelikult on tegemist ümardamisreeglitest tuleneva hinnamuutusega, mis mõnel juhul muudab hindu ka senisest madalamaks.
Näiteks kilekott, mis enne maksis 1,50 krooni, maksab nüüd 0,1 eurot. Tehing järgmine: 1,50 : 15,6466 = 0,095. Vastavalt reeglitele on seega kilekoti hinnaks 0,1 eurot. Kui see aga tagasi kroonidesse ümber panna, on kilekoti hind 1,56 krooni ehk 1,60. Samas näiteks kilepiim maksab nüüd kroonides 7,80 krooni varasema 7,90 asemel.
Sama kehtib paljude hindade kohta. Näiteks väitis Maxima eile, et neil maksab odavaim suhkrupakk 11,50 krooni, mille peale kostis Prisma, et neil on suhkur veel odavam, makstes kroonides 11,42. Tegelikult teevad mõlemad hinnad eurodes 0,73.
Vahe hindades tekib ametlike konverteerimisnõuete ja ümardamisreeglite tõttu. Eurodesse ümber arvestamiseks jagatakse kroonides avaldatud väärtus ametliku kursiga 15,6466. Saadud arv ümardatakse ühe sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on viis või suurem arv, ümardatakse ülespoole.