Reklaamkõned ajavad mobiilsideoperaatorid omavahel tülli

Selleks et reklaamkõnesid enam mitte saada, tuleb igale ettevõttele erali öelda, et ei soovi reklaamkõnesid. Foto: Marko Saarm / Sakala

Reklaamkõnede saamiseks pole oluline, kas oled oma numbrit kuskil jaganud või mitte. Numbri valib välja arvuti.

Reklaamkõned pole võõrad mitte kellelegi. Kui reklaammeilide ja -sõnumite saamine on lubatud ettevõttele vaid siis, kui klient on selleks nõusoleku andnud, siis telefoni teel tehtav reklaam reguleeritud ei ole. Selleks on vaid loodud Eesti Otseturunduse Liit (EOTL), mille liikmed on välja töötanud ja alla kirjutanud hea tava kokkuleppele, mis reguleerib reklaamkõnede tegemist.

Telefonimüügi hea tava kokkuleppes on kirjas, et kui klient ei soovi ettevõttelt reklaamkõnesid saada, siis tuleb ettevõttel ta number lisada keelulisti. Keelulist on aga igal ettevõttel erinev. See tähendab, et kui klient on ühele ettevõttele öelnud, et ta ei soovi rohkem reklaamkõnesid, siis ei saa ta enam reklaamkõnesid vaid sellelt ettevõttelt, kellele ta on öelnud, et kõnesid ei soovi. Teised konkureerivad ettevõtted saavad reklaamkõnesid siiski teha.

Kaks aastat tagasi pöördusid Telia ja Tele2 esindajad majanduskomisjoni poole, et muuta seadust telefonimüügi piiramiseks. Nad soovisid, et turunduseesmärkidel saaks kõnesid teha vaid inimese enda nõusolekul, mis oleks tähendanud, et telefonimüük toimub samadel alustel nagu e-kirja ja sõnumite saatmine reklaami eesmärgil.

Majanduskomisjon lükkas aga ettepaneku tagasi ning rohkem sellel teemal pole edasi mindud. Majanduskomisjon põhjendas edasilükkamist iseregulatsiooniga – kui ettevõtted soovivad reguleerida telefonimüüki, siis tuleks seda lasta neil esialgu endal teha, mitte seadusega reguleerida. Tänaseks on aga majanduskomisjoni esimees ja ka liikmed vahetunud ning uus koosseis pole seda küsimust arutanud.

Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul pole aga hea tava juurutamine ja eneseregulatsiooni loomine turul selle ajaga õnnestunud. Ta lisas, et müügikõnede tegemine on Eestis muutunud liiga agressiivseks ja vastavate kaebuste hulk kasvab. «Sellises mahus telefonimüük nagu Eestis pole lubatud pea ühelgi teisel Euroopa turul,» sõnas Virkebau. Ta lisas, peamiseks probleemiks siiski asutusesisesed keelulistid. «Täna peab iga inimene vastama igale reklaamkõne tegijale eraldi, et edaspidi ei soovita sellelt ettevõttelt müügikõnesid saada. Seega pole liit suutnud reaalselt inimestele müügikõnede eest kaitset pakkuda.»

Üheks EOTLi probleemiks on ka liikmesus. «Kõik telefonimüügiga tegelevad ettevõtted ei ole EOTLi liikmed ja liit ei saa neid ettevõtteid sundida liituma ning heast tavast kinni pidama. Seetõttu ei olegi seesuguse liidu tasandil võimalik luua lõpptarbijale sellist kaitset, nagu ta vajab,» kommenteeris Virkebau. Ta lisas, et hea tava kokkulepe ei suuda seda valdkonda reguleerida sama efektiivselt, nagu seadusemuudatus seda teha suudaks.

Telia meediasuhete juhi Raigo Neudorfi sõnul austavad nad kliendi soovi. «Kui klient ütleb, et ta ei soovi müügikõnesid saada, lisame tema nime ja numbri vastavasse nimekirja,» sõnas Neudorf. Ta lisas, et nad pooldavad seadusemuudatust, millega loodaks keskne register, kuhu saavad lisada oma nime ja telefoninumbri kõik, kes reklaamkõnesid saada ei soovi. «Siis saavad kõik soovijad müügi-ja reklaamikõnedest soovi korral lihtsalt vabaneda.

Paljude ettevõtete jaoks on telefonimüük peamine sissetulek allikas. Nad värbavad kliente telefoni kaudu ning ka peamine suhtlus käib helistades. Kui loodaks ühine keelulist, siis ei tohiks nad helistada kliendile, kellele on varem mõni teine ettevõte helistanud ning ta on keelanud endale reklaamkõnede tegemise.

See tähendab, et ettevõttel ei ole isegi võimalust enda toodet reklaamida, sest klient on keelanud endale helistamise. Kuna aga telefonimüügiga müüakse väga palju erinevaid tooteid, siis võib mõne ettevõtte poolt keelulisti lisatud klient jääda kättesaamatuks sellele ettevõttele absoluutselt mitte konkurentsi pakkuva teise ettevõtte sooovitustest. Lihtsalt öeldes, jääb näiteks tolmuimejamüüja poolt keelulisti pandud klient ilma raamatumüüja pakkumistest.

EOTLi liikme Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski sõnul ei toeta Elisa ühtset keelulisti loomist. «Telemüügis müüakse väga erinevaid tooteid ning on ettevõtteid, kellele telefonimüük ongi põhitegevuseks,» kommenteeris Raiski. Ta lisas samuti, et telemüügiga tegelevad firmas on viimase aasta jooksul aktiivselt panustanud EOTLi hea tava väljatöötamisse, järgimisse ja propageerimisse. «Elisa näeb, et üldine keelustamine piiraks konkurentsi ja tarbijate võimalusi küsida ja saada turu parimat hinda.»