Pensionipõlveks valmistumine jätab noored külmaks (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelkäijatega on noortel lisaks paljudele võimalustele ka suur väljakutse – pensionipõlveks valmistumine jääb suures osas nende endi õlule. Ometi mõtlevad vaid vähesed noored oma tulevikule.
Tüüpilised Y-generatsiooni noored ei mõtle, mis neid 20 või 40 aasta pärast ees ootab, sest pensioniiga tundub valgusaastate kaugusel. Ometi on reaalsus see, et kui noor ei hakka täna pensionipõlve panustama, siis ei pruugi kõik nii hästi minna.
Tõsiasi on see, et pensionieas elustandardi säilitamiseks on vaja lisaks II sambale täiendavalt säästa. Swedbanki 2015. aasta pensioni III samba statistika näitas, et III sambasse kogujatest moodustavad alla 30-aastased vaid 3 protsenti ning nende aastane sissemakse oli suhteliselt väike - keskmiselt 316 eurot.
Vaid 40 protsenti viimasest palgast
Pension ei kogune iseeneslikult – oma tänaste otsustega II samba pensionifondi valikul ja III sambasse tehtavate sissemaksete suurusega määratakse eesootav pensionipõlv. Kui meie vanemad, kes on tänaseks pensionärid, ei pidanud pensioniks ise raha koguma, siis inimesed, kes veel aastakümneid tööl käivad, ei saa tulevikus vaid riigi makstavale pensionile enam lootma jääda.
Eestlased on sarnaselt teiste eurooplastega enneolematus olukorras: mitte kunagi varem pole olnud vanu inimesi noortest enam. Just sellepärast ei saa tänased noored loota üksnes riigi poolt makstavale pensionile, vaid peavad ise sääste koguma. Elustandardi säilimiseks pensionile jäädes peaks erinevate uuringute põhjal olema pension ligi 70 protsenti viimasest palgast. Ainult riikliku ja II pensionisambaga jääb selline tulemus saavutamata – need annavad kokku ligi 40 protsenti pensionieelsest palgast. Siinkohal on oluline teada, et keskmise või kõrgema sissetulekuga inimese puhul võib I ja II sambast saadav raha olla ka väiksem kui 40 protsenti viimasest palgast.
Alusta võimalikult vara
Tuleviku kindlustamiseks on võimalusi mitmeid, kuid tasub mõelda ka täiendavale pensioni III sambale, mida iseloomustab võrreldes II sambaga suurem paindlikkus ning peamine eelis teiste investeerimisvõimaluste ees – tulumaksutagastus.
Isegi kui noored mõistavad kogumise vajalikkust, siis alustatakse pensioniks panustamist alles keskeas. Aktiivsemad pensioni III sambasse sissemaksete tegijad olid mullu inimesed vanuses 40-59 aastat. Nii hilja kogumist alustades jäävad aga säästud tagasihoidlikuks, sest pensioniiga on juba lähedal ja kogumisaeg jääb liiga lühikeseks.