Arveldussüsteemi tõrge nõudis kolm korda ühe tankimise eest raha

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statoili tankla.
Statoili tankla. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tehniline tõrge Statoili ja ettevõtte partnerite arveldussüsteemis nõudis ühelt kliendilt viimase paari kuu jooksul detsembrikuise tankimise eest kolm korda tasumist.

«Kas teie ikka teate, mis teie pangaarvetel toimub? Mitu korda näiteks sama kaardimakset pangakontolt maha võetakse?» pahandas nädalapäevad tagasi sotsiaalmeedias üks Harjumaa ettevõtja, kes nägi, kuidas praktiliselt ta enda silme all kasseeris Nordea Pank juba kolmandat korda ühe detsembrikuu alguses toimunud tankimise eest raha sisse.

Detsembri alguses Viimsi Statoilis tankimas käinud ettevõtja tankis 29,57 liitrit bensiini, mis läks maksma 31,70 eurot. Selle eest tasus ta tanklateenindaja juures pangakaardiga. 4. detsembril läks see summa maha ka ettevõtte Nordea panga kontolt. Aasta alguses avastas aga ettevõtte raamatupidaja, et sama summa oli kontolt veel teine kordki maha läinud 18. detsembril, kuigi kümne päeva möödudes ehk 28. detsembril tagasi kantud.

«Kuna me ise siis ei kontrollinud aktiivselt panka, jäi meil see täiesti kahe silma vahele,» märkis ettevõtja, kes 5. veebruaril internetipanka külastades oli tunnistajaks olukorrale, kus otse tema silma all läks see summa veel kolmandatki korda maha. Seepeale võttis ta juba ühendust ka pangaga, et aru saada, mis toimub. «Kuna see jäi tööpäeva lõppu, siis väideti, et küll esmaspäeval saadakse selles osas targemaks,» rääkis ettevõtja, kes esmaspäeval sai panka uuesti helistades hoopis vastuseks, et sellise kaebuse uurimine võib võtta kuu aega.

Ettevõtja, kes kuni selle vahejuhtumini oli Nordea Panka usaldanud, tundis nördimust nii selles osas, et tundis, et peab hakkama väga hoolikalt jälgima raha liikumisi oma kontol, kui ka teeninduse osas, millega panga teenindajad teda probleemist teavitamise järel vastu võtsid. «Rääkimata sellest, et vabandaks – pigem on ise sellise süüdistava hoiakuga,» nentis ta.

Möödunud teisipäeval, 9. veebruari selgitas Nordea pressiesindaja Jane-Liina Liiv, et pärast olukorra põhjalikku uurimist – vestlust nii kolleegide kui kliendi endaga –, selgus, et tõrke põhjused ei olnud pangasiseste süsteemide töös. «Seega ei tekkinud antud tehnililne vahejuhtum panga süül ja pank ei saanud omalt poolt kahjuks kuidagi kiirendada tehnilise tõrke kõrvaldamist,» märkis Liiv.

Nordea panga esindaja lisas veel, et taolisi juhtumeid – nii tehnilisi tõrkeid kui teisi arusaamatusi – tuleb aeg-ajalt ette. «Kas siis selliseid, kus pangast sõltumatult on tehnilisi tõrkeid, aga kliendid siiski meie poole pöörduvad või siis panga enda süsteemides tekib tõrkeid, aga sellisel juhul püüame alati eelnevalt juba kliente teavitada oma kodulehel või internetipanga vahendusel,» rääkis Liiv, lisades, et need on pigem harvaesinevad juhtumid, kus tekib kas vääritimõistmine või kliendi ootusi täita ei suudeta või on tegu üldse kolmandate osapooltega seonduvate teemadega.

Statoili turundusdirektori Diana Veigeli kinnitusel oli tegemist partnerite tehnilisest veast tingitud erandjuhtumiga ligi pooleteisest miljonist tehingust kalendrikuus. Kuna kogu kaardimaksesüsteemi kirjeldamine oleks tema sõnul äärmiselt tehniline ning keeruline, võib antud maksega seotud tõrke kirjelduse kokku võtta järgnevalt:

1. detsembril edastas Statoil tavapäraselt Nordea pangakaartide tehingute faili oma koostööpartnerile Nets Estoniale, kes makseterminalides salvestatud tehingud kokku kogub ja pärast tehingute töötlemist pankadele ning rahvusvahelistesse maksevõrkudesse suunab. «Tehnilistel põhjustel lükkas aga süsteem mõned maksekaartide tehingud tagasi,» märkis Veigel.

Seejärel edastati fail pankadele Nets Estonia AS poolt käsitsi, kuid sama tegi ka nende Taani osapool. Ligi kuu aega hiljem saatis süsteem detsembris edastamata jäänud maksekaartide tehingute faili andmetega automaatselt uuesti panka ning juba eelnevalt manuaalselt debiteeritud tehingud saadeti taas töötlusesse. «Lihtsustatult võime öelda, et meie teenusepakkujate omavaheline kommunikatsioonihäire sai saatuslikuks meie kliendile,» nentis Statoili turundusdirektor kokkuvõtvalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles