Mikrolaineahjus toidu soojendamine ei olegi nii kahjulik

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Mikrolaineahi on tänapäeval peaaegu kõigis kodudes ning suuremalt jaolt kasutatakse neid toidu soojendamiseks või sulatamiseks. Selgus, et mikrolained ei ole kahjulikud, vaid suuremat tähelepanu tuleb pöörata hoopis nõudele, mida toidu soojendamiseks kasutatakse.

Mikrolained ei ole kahjulikud

Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, sest mikrolained pole piisavalt suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju, vahendab Tehnika Valik.

Küll aga tasub tähelepanu pöörata nõudele, mida mikrolaineahjus kasutatakse toidu soojendamiseks. Probleem on nimelt selles, et mõned plastanumad on valmistatud kasutades BPA'd ja ftaalhappe ühendeid, mis on teatud kui hormoonsüsteemi häirijad, kuna need ühendid võivad imiteerida inimhormoone ja see pole hea.

Probleem tekib ainult siis, kui toit on mähitud sellisesse plastikusse või sellisest plastikust karbi sees ning seda kuumutatakse mikrolaineahjus. Sel juhul võib juhtuda, et kahjulikke aineid võib immitseda nendest plastidest toidu sisse, mida te sööte. Oht on suurem rasvaste toitude nagu liha ja juustudega.

Tähelepanu tasuks pöörata sellele, et kas karbis, millega te toitu mikrouunis soojendatakse, on seda ka tegelikult lubatud teha. Kui plastkarbil on peal kirjas näiteks «Microwave Safe» ehk siis mikrolaineahjus ohutu, või karbi peal on mikrolaineahju sümbol, siis tohib neid kasutada. Samuti pole probleemi olukorras, kus poest ostetud valmistoidu karbil on peal kirjas juhis mikros soojendamiseks.

Soovitused Harwardi Ülikooli Arstiteaduskonna poolt.

Kui sa pole kindel, et kas konkreetne plastanum on ohutu, siis pane toit hoopis klaasist või keraamikast toiduanumasse.

Ära lase toidukilel toitu puutuda kui sa seda mikros soojendad, sest kile võib ära sulada. Kasuta pigem küpsetuspaberit või kätepaberit vms.

Suurem osa toidu kaasa võtmiseks mõeldud (takeout) anumatest pole mõeldud mikrolaineahjus toidu soojendamiseks. Sama moodi ei sobi toidu soojendamiseks jogurti topsid, margariini karbid ja muu selline.

Ärge pange mikrosse kilest säilituskotte ega kilekotte.

Enne mikrolaineahjus toidu soojendamist tehke kindlasti karbi kaas lahti või jätke kaane vahele pragu, et kuum aur saaks välja.

Lisaks ei soovitata mikrolaineahjus kasutada väga poorseid materjale – näiteks emailimata savist tasse ja kausse jms. Vesi võib tungida materjali sisse ning mikrolaineahjus kuumutamise tulemusel on oht, et säärane poorne materjali läheb lihtsalt katki.

Mikrolaineahju tööpõhimõte

Mikrolaineahjul on kolm peamist komponenti – magnetron, mis muudab elektrienergia mikrolaineteks; mikrolainete juhtija, mis suunab lained õigesse kohta ja kamber, mis hoiab mikrolaineid ühes väikses ruumis koos.

Mikrolaine soojendab toitude juures peaasjalikult vett. Seda sel põhjusel, et mikrolaine saab mõjutada (soojendada) vaid elektrilisi dipoole.

Dipoolid on ka näiteks suhkrud, rasvad jms, kuigi nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi.

Mikrolained juhitakse suunajaga ahju sisemusse ning ahju korpuse ülesanne on neid seal sees ka kinni hoida. Kuna mikrolaineahjud on n-ö varjestatud – selle pärast võibki näha ahju ukse klaasil metallvõrku – siis on ka ümbritsev keskkond mikrolainete eest kaitstud.

Miks ei tohi mikrolaineahju metalli panna?

Peamiselt seetõttu, et metall peegeldab mikrolaineid. See on halb, sest siis hakkavad mikrolained ahju sees suvaliselt ringi põrkama ja see pole inseneride poolt ette nähtud. Mingitel juhtudel, kirjutab MIT inseneride kooli veebileht, võib metall minna väga kuumaks.

Kohati kasutatakse seda nutikamate ahjude juures isegi ära – näiteks pannakse ahju spetsiaalne küpsetusplaat, mis küpsetab siis toitu ka alt poolt. Igal juhul ei soovitata mikrolaineahju panna metallist esemeid ega ka nõusid, millel on kuldsed või hõbedased kaunistused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles