Tasub teada: kuidas kujuneb soojuse hind (1)
8. veebruar 2016, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojuse hind on teema, mis muutub aktuaalseks igal aastal koos ilmade jahenemisega. Soojusetootja Adven Eesti selgitab, kuidas kujuneb soojuse hind ja miks see kõigub.
Kütteperioodil võivad soojuskulud moodustada olulise osa leibkonna eelarvest. Kuigi tarbijatele paistab energia hind sageli kõrge, ei ole tootjatel tegelikult õigust hinda kontrollimatult tõsta. Hind peab olema põhjendatud.
Soojuse hind on kulupõhine ning iga tootja esitab konkurentsiametile andmed, milliseid kulutusi ta tootmiseks teeb. Sellest lähtuvalt määrab amet piirhinna, millega ettevõte tohib soojust kliendile müüa. Kui soojusettevõtte kulutused tootmiseks muutuvad rohkem kui 5 protsenti, peab ettevõte taotlema piirhinna muutmist. Sealjuures hoiab amet silma peal, et ükski tootja ei teeniks hädavajaliku teenuse müügilt põhjendamatult suurt kasumit.
Kõige enam mõjutab soojuse lõpphinda kütuse hinna kõikumine. See tähendab, et kui muutub näiteks maagaasi, kütteõli või biomassi hind, mida soojusettevõtted tootmiseks kasutavad, siis väljendub see ka kliendi arvel. Kütuse hinna valemid on keerulised ja sõltuvad kaudselt maailmamajanduse üldisest olukorrast. Näiteks muutub maagaasi hind siis, kui langeb või tõuseb nafta hind maailmaturul ning USA dollari ja euro kursi muutumisel.
Need mõjud ei kajastu energia hinnas kohe - kütteõli hinnatõusu või -languse jõudmine toasooja hinda võtab ligikaudu üheksa kuud. Pikaajaliselt soodsa ja vähese hinnakõikumisega kütusena on end enim tõestanud puiduhake. Kütuse kõrval mõjutavad soojuse piirhinda vähemal määral ka tootmise, soojuse jaotamise ja müügiga seotud püsikulud ja efektiivsus.
Kuna tootjad kasutavad erinevat kütust ja tootmisseadmeid ning samuti tehakse erineva suurusega investeeringuid seadmetesse, kehtibki igas piirkonnas erinev piirhind. Seda mõjutavad näiteks majade paiknemise tihedus ja võrkude soojapidavus ning sellega seotud kaod.
Seetõttu võib näiteks kahe erineva asula sarnaste majade küttekulu oluliselt erineda, kui need asuvad erinevas kaugküttepiirkonnas. Hinnaerinevused võivad olla küllaltki suured. Näiteks on praegu kõige odavam hind Narva piirkonnas, kus tarbijatele maksab soojus 29,65 eurot MWh kohta, kuna tootmisel kasutatakse suure elektrijaama jääksoojust. Samas mujal piirkondades on hind pea kahekordne.
Soojuse hinna kohta levib ka mitmeid müüte. Näiteks on levinud uskumus, et kaugküte on kallis ja vanamoodne lahendus. Kaasaegsed katlamajad ja koostootmisjaamad koos renoveeritud torustikuga suudavad aga pakkuda tänu efektiivsele tootmisele konkurentsivõimelist hinda.
Investeeringud on aga energeetikas kallid ja Eestis on mitmeid piirkondi, kus pole neid siiani suudetud teha. Paljud kaugkütte katlamajad ja -võrgud on rajatud ammu ja toimivad kallistel fossiilsetel kütustel. Ebaefektiivsed soojusallikad ja suurte kadudega võrgud tähendavad tõesti kõrget soojuse hinda kogu kaugkütte piirkonnas.
Samas on paljud piirkonnad asunud oma soojusmajandust üle vaatama ning koostöös soojusettevõtetega ollakse toetuste najal rajamas kaasaegseid katlamaju ja renoveerimas võrke soojapidavamaks. Neis piirkondades on toodetav energia igati konkurentsivõimelise hinnaga, jäädes näiteks elektril põhinevast küttest ligi kaks korda soodsamaks.