Kindlustusfirma: katuselt kukkunud jää tekitatud kahju peab hüvitama majaomanik

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustusfirma soovitab lumistel tänavatel liikudes vaadata ka üles.
Kindlustusfirma soovitab lumistel tänavatel liikudes vaadata ka üles. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Tänavatel valitseva rohke lume tõttu on inimesed ettevaatlikumad nii autoga kui ka jalgsi teedel liigeldes, kuid tihti ei osata pöörata tähelepanu enda kohal katuseäärtel toimuvale.

Seesami kahjukäsitluse juht Jy Jõhviku sõnul aitab katustelt lume ja jää kukkumise kahjusid ennetada ka inimeste endi tähelepanelikkus. «Kuigi pidevalt tuletatakse meelde, et iga majaomaniku ja -haldaja kohustus on puhastada majakatused lumest ja jääst ning katuseräästad jääpurikatest, ei jõuta seda paraku alati õigeaegselt teha,» sõnas ta.

Jõhvik ütles, et õnnetuse ennetamiseks soovitame ka tänaval liiklejatel endil veenduda, et pargitud autot või jalakäijaid ei ohustaks lume või jää kukkumine lähedalasuva hoone katuselt. «Igaks juhuks tasub nähtavalt ohtlike jääpurikate ja vajunud lume alt kaugemalt mööda käia ning võimalusel ka autot mitte ohtlikusse tsooni parkida,» soovitas Jõhvik. 

Katuselt kukkunud jää ja lume poolt tekitatud kahjud peab hüvitama põhjustaja ehk majaomanik. Kui majaomanikul on olemas vastutuskindlustuse leping, hüvitatakse katuselt langeva lume ja jää poolt hoone vahetus ümbruses asuvale varale, autodele või inimestele tekkinud kahju.

«Kui kahju on tekkinud, tuleb see kindlasti sündmuskohal fikseerida ja välja tuleks selgitada, kes on kahju põhjustanud maja omanik,» lausus Jõhvik. Ta lisas, et kui omaniku väljaselgitamine osutub keeruliseks, tuleks anda juhtunust teada politseile (või munitsipaalpolitseile) ja teha kindlasti ise kohapeal pilte, et oleks hiljem tuvastatav, kus kahju täpsemalt juhtus. «Seejärel tuleb nõue esitada kahju põhjustajale, kes vastutuskindlustuse olemasolul nõude ise oma kindlustusandjale edastab,» märkis Jõhvik.

Kui kannatada sai auto, millel olemas kaskokindlustus, siis saab auto korda kasko lepingu alusel. Kahju põhjustanud maja omanikult saab kannatanu sellisel juhul tagasi nõuda omavastutuse osa.

Eeltoodud viidete puhul piisab kindlustuslepingu sõlmimisest ja lumega katusel enam tegeleda vaja ei ole. «Majaomanikud peavad ilmutama heaperemehelikkust ja kontrollima olukorda oma hoone katusel ning kindlasti vähendama lumekoormat, kui kihi paksus küündib juba paarikümne sentimeetrini,» kommenteeris Jõhvik. Ta kõneles, et märg ja raske lumi seab ohtu nii katusekonstruktsioonid, mis võivad liigse raskuse all puruneda, kui ka jalakäijad ja autod tänaval, kellele kogu katusetäis lund või jääpurikaid kaela võivad sadada.

Katuste puhastamisega ei tohiks viivitada. «Ei tasu kevadist lumesulamist ootama jääda, vaid õnnetuste vältimiseks tuleb katused puhtaks teha,» rääkis Jõhvik, kelle sõnul tasub kontrollida majade pööninguid, sest tuisuga võib lumi ka sinna pääseda. Samuti hoiatas, et katuse alla kogunenud lume sulamine võib aga põhjustada ulatuslikke veekahjusid kogu majale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles