Külm ilm mitmekordistas torufirmade väljakutsete arvu

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veetorude külmumine
Veetorude külmumine Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui Tallinnas ja selle lähiümbruses mitmekordistas külm ilm torufirmade väljakutsete arvu, siis Lõuna-Eestis ja Saaremaal ilmastikumuutus oluliselt töö hulka ei suurendanud.

«Ütleme nii, et laupäeval-pühapäeval oli kummalgi päeval kuski 150 kuni 200 kõnet,» sõnas Toru24 esindaja, viidates sellega üksnes Tallinna väljakutsetele. Tavapäraselt jääb selliste kõnede arv ettevõttel 70 kuni 80 kõne juurde päevas. Just ootamatult külmaks läinud ilm oligi väljakutsete arvu suure kasvu taga.

Seda, et Tallinnas ja Harjumaal väljakutsete arv nädalavahetusel mitmekordistus, kinnitas ka Santeh Invest OÜ ettevõtte juhatuse liige Aleksandr Sentšišen. Kuna tegemist on Toru24st märksa väiksema ettevõttega, kus päevaste väljakutsete arv jääb nelja ja viie vahele, siis kasvas see möödunud laupäeval 15ni. «Praegu ei ole väga hull, aga arvatavasti homme-ülehomme läheb karmiks,» rääkis igapäevases suhtluses ToruExpert nime kasutava ettevõtte esindaja.

Põhjuseks nii ehitusvead kui inimeste hooletus

Valdavalt oli laupäevaste väljakutsete põhjuseks ehitusvead. «Reeglina olid ebakvaliteetselt soojustatud torud – ehk siis kasutatud valesid materjale,» kirjeldas Sentšišen. Ta lisas, et nende väljakutsed hõlmasid valdavalt vanemaid maju – tehasehooneid ja ladusid.

Küll aga oli Kuusalus mere ääres ka üks uusehitis, mis ei ole talveks elamiseks ette nähtud, kuid elanikke ei olnud sellest teavitatud. «Ja inimesed ei lasknudki süsteemi tühjaks – lootuses, et ehk ei jäätu ära –, päris nii ei läinud, ikkagi külmus ära,» nentis Sentšišen. Lisaks oli neil väljakutseid veel Paldiskis ja Tallinna kesklinnas näiteks Betooni tänaval.

Kui Tallinnas ja Harjumaal oli torufirmadel möödunud nädalavahetusel käed tööd käis, siis pealinnast kaugemates piirkondades ilmastikumuutus olulist mõju ei avaldanud. «Mõned torukülmumised on olnud, aga midagi sellist väga erilist pole olnud – mõnes vanas majas on torud ära külmunud, siis nendega on pidanud tegelema,» ütles Saaremaal tegutseva torufirma Arens Torutööd OÜ juhatuse liige Indrek Sink.

Need kohad, kus Sink on pidanud viimastel päevadel Kuressaares ja selle lähiümbruses väljas käima, on torude külmumise põhjuseks olnud nii ehitusvigadest kui inimeste endi hooletusest tingitud probleemid. «Inimesed teavad, et seinte sees on kuskil torud, aga siin pühade jaoks on kraanid kinni jäänud või mis need mured siin on,» kirjeldas ta. Väljakutsujateks on olnud nii eraisikud kui majade haldurid – vastavalt sellele, kelle murega on tegemist.  

Ühes majas jäigi mure ka lahenduseta. «See oli alumine korter, mis oli tühi ja seal ei saanudki sotti, kust ta külmunud oli,» rääkis Sink ühest väljakutsest, mille maja haldur teinud oli ning mis arvatavasti saab alles siis lahenduse, kui korteri omanik või üürilised välja ilmuvad.

Hädaabina aitab ka kraani tilkuma jätmine

Tartus kahe torufirmaga ühendust võttes tuli välja, et vähemal neil kahel viimasel nädalal ilmastikuoludest tingitult ühtegi avariiväljakutset ei ole olnud. «Momendil väljakutseid ei ole olnud,» sõnas Conwest BI esindaja, lisades, et neid ei olnud ka nädalavahetusel. Sama märkis ka Tartus ja Tartumaal torutöid tegeva ettevõtte Rentax Torutööd OÜ esindaja.

«Torud tuleks ikkagi vastavalt nõuetele ära soojustada,» tähendas Toru24 esindaja, mis oleks esimene asi, mis aitaks külmast tingitud ootamatusi vältida. «Kraani saab tilkuma jätta, kui on selline hädaabi ja sein on soojustamata – kevadel tuleks siis ära soojustada,» lisas Arens Torutööd juhatuse liige.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles