Kolmapäeval surnud rahvaravitseja Vigala Sassi (Aleksander Heintalu) põrm põletati lahkunu soovil keskööl tema kodutalu õuel süüdatud tuleriidal. Kodune põletusmatus tõstatas küsimuse, kas selline tegevus on ikka seadusega kooskõlas. Selgus, et pigem siiski on.
«Mainitud sündmuse osas menetlust alustatud ei ole,» kinnitas Saarte Häälele politsei pressiesindaja Heiko Leesment, viidates kehtivale kalmistuseadusele.
Nimetatud seaduse paragrahvi 10, mis käsitleb surnukeha tuhastamist, lõige üks ütleb, et tuhastamine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades. «Arvestama peab, et see oli lahkunu teadlik soov ja tahe,» ütles Leesment.
Väljavõtted kalmistuseadusest
§ 10. Tuhastamine
(1) Tuhastamine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades.
(2) Surnu tuhastatakse surmatõendi alusel. Surnult sündinu tuhastatakse arstliku surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga kinnitamist. Põhjendatud juhul võib kalmistu haldaja nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist.
§ 9. Matmine
(1) Surnu tuleb matta või tuhastada ilma põhjendamatu viivituseta. Matmine või ümbermatmine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades.
(2) Surnu maetakse surmatõendi alusel. Surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga (välisriigis kasutamiseks ettenähtud dokumendi legaliseerimise standardvorm) kinnitamist. Põhjendatud juhul võib kalmistu haldaja nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist.