Lugejad praktikast välismaal: kui sul ei ole kullast vanemaid, siis ära trügi püünele

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaal praktikal käimine on kulukas väljaminek ja iga noor seda endale lubada ei saa.
Välismaal praktikal käimine on kulukas väljaminek ja iga noor seda endale lubada ei saa. Foto: SCANPIX

Hiljuti kirjutas Postimehe tarbijaportaal, kuidas Brüsselis asuvad euroinstitutsioonid ei taha oma praktikantidele enam töötasu maksta, mispeale mitmed lugejad jagasid teisigi pettumusi valmistanud praktikakogemusi.

«Hollandis on ka näiteks tavaline, et tavalisi kohti enam polegi ja firmad kasutavad praktika kohti lihtsalt tavatöö tegemiseks,» jagas üks lugeja, lisades samas, et ega keegi pärast praktika lõppu tasustavat tööd ei hakka pakkuma. «Nüüd on juba asi niikaugel, et isegi praktikakohtade peale on rebimine, sest siis saad öelda, et käid vähemalt tööl,» nentis ta seejuures.

Muuhulgas tõi ta välja, et Hollandis on väga levinud lühiajalised – kolme- ja kuuekuulised või aastased töölepingud, mistõttu on sellise lepinguga töötavate inimeste soov, et pärast seda ühte aastat sõlmitaks nö vast kontrakt ehk meie tähenduses tähtajatu tööleping. «Kui seda pole, siis ei saa pangast laenu näiteks,» märkis ta. Nii näitab seal tähtajatu lepingu puudumine tööandja, valdavalt halba suhtumist töötajasse.

Ka Soome puhul toodi välja, et üldjuhul praktikandid oma töö eest palka ei saa. Samas Suurbritannia puhul märgiti, et seal on näiteks tasustamata praktika väga vähelevinud. «Praktikandid saavad pea alati palka,» sõnas üks teine lugeja, täpsustades, et vähemalt on see nii näiteks finantssektoris, kus tema töötab.

Kolmanda lugeja sõnul on selline tava Mandri-Euroopas nendes organisatsioonides, mis tegutsevad väljaspool finantssektorit, väga tavaline. Siinjuures tõi ta näiteks ÜRO, erinevad avaliku sektori ja kultuurivaldkonna organisatsioonid.

«Kui üldse, siis makstakse nn 400 euro baasil – ehk minijob – ja tõenäosus, et peale praktika lõppu püsiva koha saad, on üliväike,» nentis ta, viidates muuhulgas väljendile «generatsioon praktikum», millega tähistatakse suurt hulka ülikooliharidusega noori, kes teevad ühe praktika teise järel lootuses, et see lõpuks sihile viib.

Neljas praktikal käinu ütles, et välismaist praktikat saavad valdavalt lubada ainult rikkast perest pärit noored. «Kui sul ei ole kullast vanemaid, siis ära trügi püünele!» konstanteeris ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles