Kuidas hooldada korstnaid ja küttekoldeid?

Ahi. Foto: Urmas Luik

Korstnapühkija Pepe Susseni sõnul tuleks pärast iga suuremat kütteperioodi lasta enda kütteseadmed puhastada, hooldada ja kutsuda litsentseeritud korstnapühkija.

«Kus tehakse tuld väga sagedasti, siis iga kodanik peaks oma kütteseadmeid tundma ja kui on vajadust, tuleb puhastada ka tihedamalt kui kord aastas,» rääkis Sussen Vikerraadio saates «Huvitaja». Korstnapühkija sõnul ärkavad inimesed alles sügisel, ent tegelikult oleks puhastamine mõistlik ajastada näiteks kevadeks, sest sügisel kipub korstnapühkijate järjekord olema pikk.

Korstnapühkija Koit Koppeli sõnul võiks korstnapühkija olla nagu perearst, kes käib aastaid ning kes teab hoone probleeme ja kütteseadmeid. Niimoodi ei tarvitse teinekord kohale tullagi ja korstnapühkija oskab juba telefoni teel öelda, mida tuleks probleemi lahendamiseks teha.

«Ma olen täheldanud, et inimesed, kes ise pühivad, on väga õnnelikud selle üle, kui nad korstnajalast tahma kätte ei saa. Aga see viitab sellele, et kuskil on juba ummistus. Ja siis pühitakse senikaua ise, kui ahjude või pliitide ühenduslõõrid ummistuvad,» rääkis Sussen.

Koppeli sõnul on eramaja omanik kohustatud laskma iga viie aasta järel oma korstnad ja küttesüsteemid korstnapühkijal üle vaadata: «Inimene alati ei oska oma ahju või pliiti kriitilise pilguga hinnata. Aga see võib muutuda tuleohtlikuks ning küttekolletest alguse saanud tulekahjusid oli möödunud talv hästi palju ja talvel on küttekolded üldse tuleohtlikud,» rääkis Koppel.

«Kõige sagedamini eksitakse selle vastu, et ühenduslõõre ei puhastata ära. Pole spetsiaalseid tööriistu ja vahendeid, et tehakse küll oma südamest parimat, aga keeruliste kohtadega jäädakse hätta,» lisas Sussen.

«Ka kahe-kolme kuuga on võimalik oma uued katlad ja ahjud ära rikkuda, kui mitte kinni pidada kütterežiimist või kasutades täiesti mittesobivat küttematerjali. Sellest täiesti piisab, et ära rikkuda üks hea ahi, katel, pliit,» selgitas ta.

«Kindlasti on väga problemaatiline kütmata pööninguosad, kust korstna müüritised kipuvad väga palju pigitama,» rääkis Sussen ning lisas, et ka korstnapits on selline asi, mida ise visuaalsel vaatlusel saab hinnata. «Kui sealt ikka kivid juba natuke narmendavad või visuaalsel vaatlusel tundub, et valgus läbi paistab, siis on ikka enamasti kuskil allpool ka midagi mäda. Korstna parandamisel peaks konsulteerima korstnapühkija või pottsepaga, sest ise-ise-ise-ise tegemine lõppeb sageli üsna halvasti,» rääkis ta.

Sussenil on tulnud töös ette juhte, kus korstnapühkija pole käinud viis aastat ja korsten on väga heas seisukorras. «Aga kus korsten on juba sada aastat töös olnud, siis ei ole haruldane, et pigi korstnaseintel on kaks-kolm sentimeetrit, aga see kõik ootab ainult hetke, millal põlema minna,» lisas korstnapühkija.

Susseni sõnul on kaubandusvõrgus saadaval mitmeid keemilisi vahendeid korstna puhastamiseks: «Seal eksitakse väga sageli selle vastu, et ei loeta kasutusjuhendit ja arvatakse, et see keemiline vahend ise teeb imet. Aga tegelikkuses tuleks ka peale vahendi kasutamist kindlasti korstnapühkijal lasta korsten ära pühkida,» selgitas ta.

Mida ei tohiks kütmiseks kasutada?

«Kuna prügimajandus on üle Eesti paremaks läinud, siis prügipõletamist on vähemaks jäänud, aga siis seda eredamalt torkavad silma üksikud väga agarad prügipõletajad, kus läheb kaubaks näiteks ehituspraht ja sealhulgas on hästi populaarsed igasugused värvitud vooderlauad, aknad, uksed ja inimesed ei põrku tagasi ahju panemast ka kõige veidramaid asju,» rääkis Sussen.

Korstnapühkija pani südamele, et kõik puitmaterjalid, mis on värvitud, immutatud või muul viisil kemikaaliga töödeldud, ei kõlba kütmiseks: «Siis enamasti see keemia ei põle sealt ära või kui ta ka kuidagi põleb, siis see kõik on lõõrides ja seda hiljem kätte saada on praktiliselt võimatu. Ja see kehtib ka saunaahjude kohta.»

«Parem ärge kütke vana kappi ära. Omal ajal mööblitehased müüsid oma töötajatele saepuruplaadi jääke ja väga paljud rikkusid oma kütteseadmed ära. Need vaigud, millega ta on kokku liimitud, need ei põle vaid ladestuvad küttekolde seintele ja neid ei saa ka korstnapühkija sealt enam kätte, ja see takistab soojuse levikut ruumis, kütteseadme soojenemist,» selgitas Koppel.

Millega kütta?

Koppeli sõnul tuleks näiteks puitbriketiga küttes valida kütteseadet: «Pigem on ta mõeldud keskküttekateldele ja metallkaminatele. Võib ka pliidi all kütta, kuid enamik meie ahjudest on ikkagi konstrueeritud pika leegi peale, mis me saame halupuust ja sellisel juhul ei ole see kõige parem lahendus.»

Sussen soovitas briketiga kütmise puhul kasutada spetsiaalseid briketikorve, kus kogus on määratud. «Briketi kõige hullem asi on see, et ta paisub ja ei ole üldse harv juhus, kus ta lükkab pliidiukse näiteks eest ära ja kõik see põlev sodi on toas,» selgitas korstnapühkija.

Koppeli sõnul on Eesti tingimustes kõige paremateks küttepuudeks must lepp ja kask, ent ka kuusk ja mänd. «Hea küttepuu on kuiv puu. Euroopa normide järgi peaks küttepuu niiskuse tase olema 20 protsenti, Eestis pole seda määratletud,» lisas ta.