Kuna Eesti rõivapoodide kodulehel on vähe infot selle kohta, kus neis müüdavad riided on toodetud, kutsub arengukoostöö ümarlaud üles küsima, millistes tingimuses on toodetud Eestis müügil olevad riided.
Eestis müüdavate rõivaste päritolu on kohati ebaselge
24. aprill 2015, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti turu rõivapoodide salalikud koduleheküljed ning puuduv info allhangete kohta peaks tarbijad murelikuks tegema,» ütles arengukoostöö ümarlaua poliitikaekspert Anna Karolin.
Küll aga soovitab Karolin enne hukkamõistu uurida rõivamüüjalt otse, kust nende poolt müüdavad riided on toodetud. Nii kutsub arengukoostöö ümarlaud inimesi oma rõivatootjatele kirju saatma ja küsima riiete päritolu kohta.
Moerevolutsiooni päev toimub kaks aastat tagasi 24. aprillil Bangladeshis kokku varisenud Rana Plaza rõivatehase ohvrite mälestamiseks. Halbade tingimuste tõttu kokku varisenud tehasekompleksis sai surma 1133 inimest, vigastada veel tuhandeid inimesi. Rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide hinnangul on Rana Plaza õnnetus tüüpiline näide paljudes Aasia riikides valitsevatest töötingimustest.
Arengukoostöö ümarlaud on seisukohal, et kui riigid on võimetud selliseid tehaseid likvideerima, aitavad orjatööjõu kasutamist vähendada ettevõtete enda sammud. Ent ettevõtteid saavad suunata eelkõige tarbija valikud, millest tingitult on ka kirjade saatmise aktsiooni algatatud.
Ebainimlikke töötingimusi ja kurnavat tööd tegevaid lapsi aitab rõivatööstuse puhul varjata keeruline tootmisprotsess. Kontrollimata odavad allhanked lubavad rõivatootjatel endale kasumit toovaid, ent ebaseaduslikke tehaseid peita.
Nii võivad ka Eestis õmmeldud rõivad olla puuvillaseemne, kanga tootmise või teiste protesside kaudu tegelikult laste või orjatööjõu poolt valmistatud. Rahvusvaheliselt peetakse usaldusväärsuse märgiks kõikide oma allhankijate kohta info avaldamist.
«E-kiri iseenesest tingimusi ei paranda, ent tõstatab ka Eesti rõivaturul ebamugava, aga olulise küsimuse. Kui orjatöö probleemiga tegelemine on kulukas, vajavad rõivatootjad tingimuste parandamiseks lisamotivatsiooni. Täna on selle loomiseks hea võimalus,» lisas Anna Karolin.
Päringuks sobiva kirjapõhja leiab arengukoostöö ümarlaua kodulehelt.