Vaata, mida tuleks kevadistel aiatöödel teha tuleohutuse tagamiseks

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulupõleng.
Kulupõleng. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Kevade saabudes alustavad paljud inimesed suurkoristuse ja aiatöödega, mistõttu jagab päästeamet soovitusi, kuidas tuleks lõkkesse kogunevat prahti kõige ohutumalt ära põletada.

«Viimase paari aasta kevadine trend on, et pahatahtlikku kulu põletamist jääb järjest vähemaks,» märgib Lääne päästekeskuse pressiesindaja Katrin Zagorski.

Kuna aga kevad päästeametile ilma kulupõlenguteta ei möödu, tuletab amet meelde olulisemad asjad, et ei tekiks tulekahju, pahandusi naabritega või arusaamatusi päästeameti inspektoriga.

Enne lõkke tegemist veendu selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. «Siinkohal tuleb üle rõhutada, et tegemist on minimaalse kaugusega, see võib alati suurem olla,» sõnab Zagorski.

Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks. Kindlasti tuleb jälgida ka tuule suunda ja kiirust – lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis ja suund ei ole hoonetele.

«Samuti austage oma naabreid – kui ikka tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma,» lisab päästeameti pressiesindaja. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti ning lõket ei tohi jätta järelevalveta.

Kui lõketegemine lõpetatakse, tuleb põlemisjäägid üle valada veega või katta pinnasega. «Selliselt tehes võime kindlad olla, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks,» selgitab Zagorski. Lisaks tuletab ta meelde, et kulu ei tohi mitte mingil juhul põletada ja see keeld kehtib aastaringselt.

«Kulu vastu saab kõige paremini võidelda sügisese niitmisega – selliselt ei teki kevadeks tuleohtlikku kuluheina,» märgib ta. Vähest hulka kuluheina on võimalik kokku riisuda ja alles siis lõkkes põletada. Oma kodu ümbruse kuluheinast puhtana hoidmine tõstab oluliselt ka inimese enda kodu tuleohutust juhuks, kui näiteks naabri lõkkest satub säde sinna.

Kui neist paarist olulisest, kuid vajalikust reeglist kinni pidada, on kevadtööde tegemine ohutu ja väga palju tuleõnnetusi jääb ära. «Samuti ei pea maksma trahviraha, mis lõkketegemise reeglite eiramise korral võib küündida kuni 1200 euroni,» sõnab Zagorski. Vajalikku lisainfot ja nõuandeid tuleohutusest saab ka päästeala infotelefonilt 1524.

«Kindlasti on peagi, nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel näha punaseid autosid, millega liiguvad ringi päästeameti järelevalve inspektorid – seda selleks, et kontrollida, kuidas lõkke tegemise reeglitest kinni peetakse,» lisab Zagorski veel selgituseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles