Välisministeerium: passi ära võtmine Tais on tavapärane osa juurdlusest

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks turistiatraktsioonidele võib Tai pakkuda sinna reisijale ka muid üllatusi.
Lisaks turistiatraktsioonidele võib Tai pakkuda sinna reisijale ka muid üllatusi. Foto: SCANPIX

Jaanuaris puhkusereisil Tais avariisse sattunud eestlase passi äravõtmises ei ole välisministeeriumi kinnitusel midagi ebatavalist – tegemist on kohaliku juurdluspraktikaga.

«Varasemaid juhtumeid analüüsides saame öelda, et isikut tõendava dokumendi hoiule võtmisega politseiasutuste poolt takistatakse isikute riigist lahkumist uurimise ajal,» märgib välisministeerium oma eilses vastuskirjas ühe Riigikogu liikme arupärimisele.

Selline praktika esinevat ka mitmetes teistes riikides. Tavaliselt saab uurimise alla sattunud inimene oma isikut tõendava dokumendi pärast uurimise lõppu tagasi ning võib riigist lahkuda. «Tai juhtumi puhul tagastas Tai politsei kodanikule tema passi 24.01 ja ta naasis pärast seda Eestisse,» seisab ministeeriumi kirjas.

Samas toob ministeerium välja, et sellisel juhul tavaliselt tagasipöördumistunnistuse väljastamine väga sage ei ole. «Riigid võivad seada muud takistused riigist lahkumiseks – näiteks ei anta väljasõiduviisat, informeeritakse piiriteenistust» toob ministeerium välja.

Ministeeriumi kinnitusel ei muudaks sellises olukorras riigist lahkumine juhtumit olematuks, vaid võib tekkinud olukorda veelgi raskendada. «Näiteks ei anta isikule edaspidi viisat,» märgib ministeerium.

Muuhulgas toob asutus välja, et täiendava kompensatsiooni nõudmine – nagu antud juhtumi puhul küsis avariis kannatada saanud naine oma haiglakulude katteks – ei ole Tai puhul ebatavaline. «Siinpuhul tuleb arvestada, et Tai sotsiaalsüsteem on märkimisväärselt erinev Eesti omast,» viidatakse kirjas.

Välisministeeriumile on teada ka Tais üks varasemalt aset leidnud õnnetusjuhtum, kus kannatanud pooleks oli hoopis Eesti kodanik ning siis maksti kohtuvälise kokkuleppe tulemusena kompensatsiooni sellele eestlasele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles