Rohkelt lennureise, palju autosõite ja poodlemist – Tallinnas ja selle lähiümbruses elavate gümnaasiumiõpilaste ökoloogiline jalajälg on oluliselt suurem muude Eesti piirkondade noorte omast.
Eesti noorte ökoloogiline jalajälg: tallinlased on klass omaette
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
1. september 2010, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme viimast gümnaasiumiklassi alustavate noorte ökoloogilise jalajälje uurimiseks kasutasid Tartu Ülikooli inimgeograafid Eestis väljatöötatud kalkulaatorit. Age Poom kaitses hiljuti õpilaste kalkulaatoritestide tulemusi analüüsides magistrikraadi ning möönab, et tallinlaste nii suur erinevus ülejäänud Eestist tuli talle endalegi üllatusena, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Poom teadis, et statistika järgi on Eestis kõrgeimad sissetulekud Tallinnas ja Harjumaal. Nüüd tuleb välja, et pealinna noored on muu Eesti noortega võrreldes ka suurimad keskkonnakurnajad.
Eesti keskmise gümnasisti ökoloogiline jalajälg on 3,2 globaalset hektarit. Tallinna õpilaste jalajälg on aga 4,4 globaalset hektarit, maavaldade koolides õppijate sama näitaja on 2,5.
Vaja 2,5 Maakera
See tähendab, et kui Tallinna noorte tarbimiskäitumist järgiks terve maailm, vajaksime 2,5 maakera. Maaõpilaste tarbimistaseme puhul saaks hakkama vähem kui pooleteisega.
Gümnaasiumiõpilased valis Poom uurimisobjektiks seetõttu, et nende tarbimisharjumused on hetkel veel sõltuvad vanemate rahakotist, samas peaks neil juba olema kujunenud vastutustunne ning võime mõelda selle üle, milline mõju on nende tegudel ümbritsevale keskkonnale.
Kokku osales uuringus osales 408 õpilast juhuslikult valitud 30st Eesti koolist keskmise vanusega 17 aastat.
Üldpilt palju mustem
Eesti tervikpilti arvestades on gümnaasiumiõpilaste ökoloogiline jalajälg siiski üsna tagasihoidlik. Kõige rohkem kurnavad keskkonda tööealised inimesed, pensionäride keskkonnakasutus on mõnevõrra tagasihoidlikum, neist omakorda jäävad maha õpilased.
2006. aasta ülemaailmne uuring leidis, et keskmise Eesti elaniku jalajälg on 6,4 globaalset hektarit, ehk kui kogu maailm kasutaks keskkonnavarasid samamoodi nagu meie Eestis, läheks inimkonnal tarvis kolme maakera.
Eesti on enim keskkonnavarusid kasutavate riikide esikümnes põlevkivielektri tõttu.
Age Poomi magistritööd saab lugeda siit.