Igasuvine nuhtlus: kuidas võidelda herilastega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikelastega peredes tuleks aianurka või pööningule tekkinud herilaspesa kindlasti hävitada.
Väikelastega peredes tuleks aianurka või pööningule tekkinud herilaspesa kindlasti hävitada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Väiksemate herilasepesade hävitamisega saab majaomanik enamasti ise hakkama, piisab aianduspoodides müüdavaist putukamürkidest, suurema pesa likvideerimiseks tuleks aga appi kutsuda mõni kahjurite tõrjele spetsialiseerunud firma.

Kahjurite Tõrje OÜ juhataja Gaiar Zaripi sõnul on lihtsaim moodus herilaste vastu võitlemiseks kontrollida oma majapidamises pööninguid alates varakevadest paar korda kuus ning eemaldada väikesed pesakookonid ise.

Herilased on majapidamises ohtlikud, sest ründavad teisi elusolendeid, kes võivad ohustada nende pesa. Paljud inimesed on enese teadmatagi herilasemürgile allergilised. «Ka täiesti tervele inimesele võib  paarikümne herilasetorke mürgi mõju olla eluohtlik. Eriti tuleks vältida vaablaste rünnakut, kuna nende mürk mõjub juba mõne minuti jooksul ning võib kiiresti põhjustada anafülaktilise šoki,» hoiatas Zarip.

«Kui herilasepesa on suve jooksul omandanud suured mõõtmed, teil puuduvad selle likvideerimise kogemused ja te ei tea, kuidas te ise või pereliikmed reageerivad herilasetorkele, on parem herilasepesa likvideerimine jätta spetsialistide hooleks. Herilasepesa ärritamine näiteks pööningul on ohtlik tegevus,» ütles ta.

Kahjurite tõrjele spetsialiseerunud firmad kasutavad herilasepesade likvideerimiseks nii pesadele pritsitavaid kui söötmürke. Zarip peab efektiivsemateks just söötmürke. «Tööherilased viivad söötmürgi pessa ja tänu sellele hukkub kogu pesa. Märgtõrje puhul hukkub vaid see osa tööherilastest, umbes 10 protsenti,  kes on pesast väljas toiduotsingutel. Hukkunud herilaste asemele produtseerib pesa kiires korras uued tööherilased. Ka teised insektitsiidid (pulbrid, aerosoolid) ei ole niisuguste ühiseluliste putukate tõrje puhul efektiivsed, vaid omavad pigem barjääriefekti, mille mõju aga ei püsi kaua ning ei lahenda probleemi,» selgitas ta.

Söötmürkide kasutamine on ka  teistest tõrjemoodustest ohutum, sest herilased ei muutu erinevalt  märgtõrjest või füüsilisest pesa eemaldamisest agressiivseks.

Kahjurite tõrjumisega tegeleva OÜ Rentokil tehnik Deevi Laagus selgitas Pärnu Postimehele, et nemad kasutavad herilaste tõrjumisel spetsiaalset mürki, kuid julgelt tasub proovida ise kodus herilasi vastavate kodu- ja aiatarvete poodides müüdavate aerosoolidega peletada.. «Kõige tähtsam on mürki pritsida otse pesale, umbes õiges suunas peletusvahendi pritsimisest ei pruugi abi olla,» ütles Laagus.

Suurt mõtet pole herilastemure korral helistada ka häirekeskuse numbril 112, sest Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnutsi pole neilgi selle töö jaoks varustust. Küll hoiatas ta, et pesa avastamisel ei tohiks sellealase kogemuse ja kaitseriietuseta minna seda ise torkima.

Herilasepesa tuleks mürgiga pritsida hilisõhtuti, kui kõik herilased on pesas. Pritsida otse pesasse ja tervele pesapinnale vähemalt  viie sekundi jooksul ühe meetri kauguselt, arvestades tuule suunda. NB!Otse pesa all ei tohi seista!

Tee ise herilasepüünis

Herilaste peletamiseks lõika plastpudelil kael maha ja aseta pudel kaelapidi mõnda alumisse nõusse, valades alumisse nõusse mõni mahlapõhi, meevesi jne. Riputa püünised aias viljapuude okste või marjapõõsaste külge, moosikeetmise ajaks mõne meetri kaugusele töölauast.
Herilasepüüniseks sobib ka iga kaane ja sangaga plastpakend, näiteks suur plastist veenõu või kauplusest ostetud valmisšašlõki ämber. Tee ämbrile külje peale auk või eemalda veenõult kork,  vala nõu põhja meelitusvedelikku, näiteks veega segatud toormoosi. Magusaks vedelikuks sobib ka siirup, siider, õlu.

Eriti efektiivne on siirupi-seebilahus. Täida püünis umbes kolmandiku ulatuses magusa siirupiga, seejärel lisa sellele kaks suplikusikatäit vedelat seepi. Seep vähendab kleepuvust ja soodustab herilaste uppumist siirupisse. Siirupi-seebilahusega täidetud pudelid aseta viljapuude ja marjapõõsaste lähedusse.

Kuidas herilaste nõelamist ennetada:

• Hävita elamute läheduses herilaste pesad ja likvideeri nende elupaigaks sobilikud kohad (õõnsad puutüved, kännud jms).
• Õues ei tohi kanda värvilisi ja suuremustrilisi riideid, vaid seljas peavad olema pikkade varrukate ja säärtega riided.
• Ära käi õues paljajalu.
• Ei soovitata kasutada tugevalõhnalisi parfüüme ega kosmeetikat.
• Putukate lähedusse sattudes ei tohiks kätega vehkida, vaid püüda kiiresti varjuda ning katta pea ja nägu nii hästi kui võimalik.
• Kata õues toit ja jook kaanega ja kontrolli toitu enne suhu panemist.
• Kasuta akendel putukavõrke, sõida autos suletud akendega.

Herilase ja mesilase torke ning vaablase hammustuse sümptomid:

Nende putukate hammustused tapavad Eestis paraku rohkem inimesi kui näiteks rästik. Kui inimene on saanud korra mesilaselt nõelata ja tal on tekkinud mngisugune reaktsioon, siis ta peab arvestama sellega, et iga järgmine reaktsioon on eelmisest hullem ja tõsisem. Kui mesilase või herilase nõelamise tõttu hakkab reaktsioon tekkima poole tunni möödudes (nahasügelus, lööve, tugev turse nõelamise kohas), siis üldjuhul see enam eluohtlikuks ei muutu. Piisab allergiavastaste ravimite manustamisest, kuid edaspidi peavad need alati kaasas olema, sest järgmisel korral võib hakata tekkima hingamisraskus.
Kui reaktsioon tekib esimese kümne minuti jooksul, siis võib see muutuda kiiresti eluohtlikuks. Hingamine muutub raskeks, kähisevaks, väga raske on sisse hingata, võib tekkida kõriturse, teadvuse hägunemine ja kahe-kolme minuti jooksul teadvusekaotus.

Kel üks kord on juba tekkinud herilasepistest hingamisraskused ja kiirabi tehtud süstist on abi saadud, peab teadma, et järgmisel korral üksnes tabletist ei piisa. Siis tuleb minna perearsti või allergoloogi juurde ja lasta välja kirjutada allergiavastased süstid. Uuesti mesilase või herilase käest nõelata saades tuleb teha kohe allergiavastane süst. See võib olla ainus elupäästja.

Esmaabi nõelata saanule:

- Võta ettevaatlikult astel koos mürgipõiekesega välja.
- Pese nahka voolava veega.
- Valu leevendamiseks aseta nahale jääd, määri mentoolpiirituse või söögisooda lahusega.
- Turse vähendamiseks tõsta käsi või jalg kõrgemale.
- NB! Ära kasuta žgutti!
- Võta sisse allergiavastast ravimit, näiteks üks tablett Zurtecit või Claritine’i (päevane annus on kaks tabletti).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles