Katse: pangakaardile lootes võib Eestis hätta jääda

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuigi enamik Eesti inimestest on pangakaardiomanikud, tehakse pankade andmetel 40 protsenti makseid jätkuvalt sularahas. Millised on need kohad, mis ei ole omaks võtnud 21. sajandil levinud makseviisi ehk kaardimakset uuris Swedbank mitmes Eesti paigus.

Kõige suuremateks üllatajateks oli Tallinnas asuv maineks prillipood ja üsna hiljuti kasutusele võetud moodsad elektrirongid, kus maksekaardiga pole midagi teha, selgus Swedbanki katseostudest. Ka jääb pangakaardile lootes hätta Tallinna ühistranspordist piletit ostes.

Samuti saab mitmete firmade taksodes ja kaugliinibussides pileti eest tasuda vaid sularahas. Sularaha on ainuvõimalik variant väikelinnade söögikohtades. Seda tõsiasja tuleb meeles pidada ka juba aastaid tegutsenud ja pannkookide poolest tuntud Kompressoris Tallinna vanalinnas. Maapiirkondades üsna tavaline kaardimakseterminali puudumine tervisekeskustes.

Sularahata pole mõtet minna käsitööpoodidesse ja autopesulatesse ning remonditöökodadesse. Ilusalongide klientidel peab rahakott lausa ümar olema, sest just iluteenuste pakkujad eeldavad kliendilt sularahas maksmist. Pääsemaks õhtul klubisse, kontserdile või tantsuõhtule, on pea võimatu lunastada pilet kaardimaksega.

Eksperimendis osales kokku kümme inimest erinevatest Eesti kohtadest nagu Koeru, Paide, Tallinn, Tartu ja Türi. Katses osalejad sooritasid ostusid kahe nädala jooksul oma kodukandi erinevates poodides ja teenindusettevõtetes. Osalenute hulgas oli nii mehi kui naisi vanuses 30 – 36 eluaastat.

Uuringufirma TNS Emor septembris tehtud uuringust selgus, et üle 90 protsendi Eesti inimestest on kaardiomanikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles