N, 19.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõniste tahab muuta pandisüsteemi vabatahtlikuks

Urmas Seaver
Tõniste tahab muuta pandisüsteemi vabatahtlikuks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Taara.
Taara. Foto: Margus Ansu

Riigikogu liikme Toomas Tõniste (IRL) ettepanekul asub parlament arutama seadusemuudatust, millega muutuks joogitaarale pandiraha rakendamine vabatahtlikuks ja mis võib kaasa tuua kogu pandisüsteemi krahhi.



«Kui riik tõstis käibemaksu kaks protsenti, siis kõik kisasid. Kui Tallinn tahab protsendise müügimaksu kehtestada, siis kõik on tagajalgadel,» rääkis ta. «Samas on pandisüsteemi tõttu poes toode 10–15 protsenti kallim, kuid sellest ei saa keegi aru.»

Tõniste lisas, et ei taha koos erakonnakaaslase Erki Noolega tehtava pakendiseaduse muutmise ettepanekuga pandisüsteemi ära kaotada, kuid muuta sellega liitumise vabatahtlikuks. 50-sendine või ühekroonine tagatisraha kehtib praegu õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri ja karastusjoogi taarale.

Komisjon hakkab kaaluma


Hulgifirma LTT ühe omaniku Tõniste hinnangul on 2004. aastal riigikogus heaks kiidetud tagatisraha süsteem kallis ja ebaefektiivne ning see on osutunud pakendiautomaatide müüjate lobitööks. Ta märkis, et ainsana Eestis tagatisraha süsteemiga tegelev OÜ Eesti Pandipakend korjab tootjatelt ja hulgimüüjatelt nii suurt käitlustasu, et paljud odavamad kaubad lähevad seetõttu müüki panemiseks arutult kalliks.

Tõniste lausus, et Eesti Pandipakendi küsitav käitlustasu on viimase nelja aasta jooksul neljakordistunud ja on näiteks pea kaks korda suurem kui käitlustasu konteinerimajanduses. LTT on seejuures asutanud koos Ragn Sellsi ja Maxima Eesti OÜga konteineritega toimetava taaskasutusfirma Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Tõniste sõnul kasvatab Eesti Pandipakendi kulusid ka Lätist ja Leedust siia veetav taara, millel samas pandimärgid peal ja mille eest tuleb Eesti Pandipakendil samuti tasuda.

Pakutud seadusemuudatus oli eile arutamisel riigikogu keskkonnakomisjonis, mille esimehe, roheliste parteisse kuuluva Mart Jüssi sõnul hakkab Tõniste seadusemuudatust arutama homme erinevatest huvigruppidest koosnev spetsiaalne komisjon. Jüssi enda seisukohta pakutud seadusemuudatuse osas eile öelda ei osanud.

Keskkonnakomisjoni kuuluva reformierakondlase Tõnis Kõivu sõnul on aga pakutud seadusemuudatus halb, sest tooks kaasa hästi töötava pandisüsteemi kadumise. Ta ütles, et Eesti jõuaks taas seisu, kus rannad ja metsaalused on taarat täis.

Suur segadus

Pandisüsteemi kokkukukkumist vabatahtliku liitumise korral kinnitasid nii OÜ Eesti Pandipakend omanikud, MTÜ Eesti Pakendiringlus kui ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Eesti Pandipakendi omanikud on Eesti Kaupmeeste Liit, Karastusjookide Tootjate Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Karastusjookide ja Õlle Importööride Liit.

«Muudatusettepaneku toetamine tooks endaga kaasa suure segaduse turul, ligi 260 miljoni krooni suuruse nõude riigi vastu ja reostuse loodusele ning pakendite tagastusmäärade alanemise,» tõdeb Eesti Pandipakend kirjas riigikogu keskkonnakomisjonile.

Peeter Eek: pandisüsteem kukuks kokku

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et praegu kehtiv joogitaara pandisüsteem kukuks kokku ühe-kahe aasta jooksul, kui sellega liitumine muuta vabatahtlikuks.

Eegi sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et pandisüsteem on tootjatele kallim ning ettevõtted läheksid tasapisi üle konteinersüsteemile. Pandisüsteemile allesjäänutele läheb see üha kallimaks, kuni lõpuks kokku kukub.

Eek lausus, et keskkonna jaoks on pandisüsteem väga hea. «Keskkonnakaitseline eesmärk on maksimaalselt joogipakendid kokku koguda ja seda on pandisüsteem kahtlemata teinud,» lisas ta. «Prognoosin, et kui see peaks ära kaduma, siis juba esimesel suvel, mil seda enam ei ole, täituvad mere- ja jõerannad pudelite ja purkidega ning kohe hakkab pihta kisa, et miks neid ära ei korjata.»

Eegi sõnul on samasugune pandisüsteem kasutusel näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Taanis ja Saksamaal. Ta lisas, et Eesti pandisüsteemi kurnab oluliselt Lätist ja Leedust toodav taara, mille eest OÜ Eesti Pandipakend peab samuti tasuma. (PM)

Märksõnad
Tagasi üles