Õhuluud aitab nii koduperenaist kui mõisaprouat
3. oktoober 2013, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aina enam on lisandunud majaomanikke, kes haaravad kuurist reha või luua asemel hoopis lehepuhuri, moodsama nimetusega õhuluua.
«Lehepuhurite kasutamine Eestis muutub üha popimaks, kuid suurt murrangut, nagu lähiriikides, veel toimunud ei ole,» ütleb kauplustevõrgu Aiatehnikaekspertide alla koondunud aia- ja metsatehnika poeketi Mecro tootejuht Egert Pedastsaar, kellega kohtume Kadriorus presidendilossi ja Kumu muuseumi läheduses.
Postimehe palvel võttis Pedastsaar katsetamiseks kaasa neli lehepuhurit. Nende seast peaks leidma sobiva nii kommunaalettevõte, mõisaomanik kui ka koduperenaine. Puhureid on kahte sorti – sisepõlemismootoriga ja elektrilisi –, kuid Pedastsaar peab efektiivsemaks just kaasa võetud sisepõlemismootoriga puhureid, kuna elektriline on väiksema võimsusega ja sobib vaid väikeaedadesse.
Esimesena näitab Pedastsaar kerget, kõige odavamat käeskantavat lehepuhurit, millel on vaid üks funktsioon – puhub õhku soovitud suunas. 0,7-kilovatise võimsusega puhur sobib hästi platside, kõnniteede ja terrasside puhastamiseks, kuid on ka hea abimees lume pühkimiseks autolt ja kõnniteedelt. «Lehepuhurite puhul pole niivõrd oluline vaadata mootori võimsust, pigem on tähtis õhuhulk ja maksimaalne õhukiirus,» seletab asjatundja.
Kahte tüüpi seadmeid
Õhupuhurid jagunevad käeshoitavateks ja seljaskantavateks. Esimesed on kergemad, kuid puhuvad välja vähem õhku ja õhukiirus on väiksem. Pedastsaar ise on truuks jäänud n-ö kaks ühes käeshoitavale kogumiskotiga lehepuhurile, mis on imamise funktsiooni tõttu mõnevõrra kallim. Järgmisena haarabki ta lehepuhuri-imuri ja tõmbab selle ühe tõmbega käima.
«Sellega on hea teid ja platse puhastada, kuid lisaks purustab see lehed ja imeb need seejärel nagu tolmuimeja kogumiskotti,» räägib Pedastsaar, samaaegselt puulehti rünnates. «See tähendab, et kogutud lehed tükeldatakse, nii võtavad need kogumiskotis vähem ruumi ja lagunevad kompostihunnikus kiiremini.»
Puulehtede purustamisel väheneb nende maht kuni 12 korda. Autor: Liis Treimann
Võrreldes kahte käeskantavat puhurit, tundub lehepuhur-imur olevat praktilisem majaomanikule, kes soovib korraga puulehti puhuda ja need kogumiskotti koguda, et lehed hiljem komposti viia.
Pedastsaar haarab kolmanda, välimuselt koolikotti meenutava, ligi kuuekilose seljaskantava puhuri. «See sobib hästi naisterahvale, kuna on väga kerge,» märgib ta. Selle puhuri plussiks on madal müratase, kergkäivitussüsteem ja võrreldes käeshoitavate puhuritega on see võimsam. Imamise funktsiooni pole aga ühelgi seljaskantaval puhuril. «See sobib hästi igapäevaseks tööks kojamehele, eramajaomanikele ja talupidajatele nii teede kui ka kerge lume pühkimiseks,» ütleb Pedastsaar. Madala mürataseme tõttu võib sellega muretult elumajade vahel päevad läbi töötada kedagi segamata.
Pedastsaar on veel kaasa võtnud välimuselt sarnase, kuid suurema seljaskantava puhuri. «See on kõige võimsam ja mõeldud peaasjalikult professionaalseks kasutamiseks,» toonitab ta, ajades enam kui kümnekilose puhuri selga. Masina õhukiirus on üle 90 m/s. «See on juba kui orkaan või taifuun,» naerab ta ja demonstreerib, kuidas professionaalidele mõeldud lehepuhur on nii võimas, et suudab oma õhujoas hoida ka korvpalli. Eelnevalt proovitutega võrreldes teeb see rohkem müra ning teeb tuule alla ka pargi kruusatee kivikestele.
Suuri seljaskantavaid puhureid ostavad peamiselt haljastusega tegelevad kommunaalettevõtted, mõisaomanikud ja talupidajad. «Viimased kasutavad seda kombainide puhastamiseks viljavõtmise ajal,» lausub Pedastsaar. Masina miinuseks on selle kaal, ent keskmisele mehele ei tohiks see siiski olla üle jõu käiv, kuna rihmad aitavad raskuse ühtlaselt jaotada.
Autor: Liis Treimann
Kogumiskotiga käeskantaval ja väiksemal seljaskantaval puhuril on olemas kergkäivitussüsteem, mis peaks olema meelt mööda naistele, kes võivad muidu hätta jääda. Ostjal soovitab Pedastsaar kaaluda, millist masinat on vaja, kuidas on organiseeritud hooldus, remont ja varuosade saadavus ning kui pikk garantiiaeg tootele kehtib. «Soovitan valida Echo, Husqvarna ja Stihli puhureid. Poodides on ka vähem tuntud tootjate omasid, kuid nende kvaliteet võib kehvem olla.»
Hoiustamise nipid
Lehepuhur on hooajakaup, mille eest ei raatsi paljud raha välja käia, kuid Pedastsaar tuletab meelde, et neid ei ole sügise lõppedes kindlasti mõtet kuskile kaugele ära panna. «Sageli piiravad inimesed ise lehepuhuri kasutusvõimalusi, kuid tegelikult on need ju õhuluuad, mis asendavad tavalisi luudasid. Nad sobivad näiteks platside puhastamiseks prügist või muruniitmise järel rohulibledest.» Puhurist on abi ka talvel. «Võimsamad puhurid pühivad autodelt ja õuedest kergema lume minema.»
Mitu aastat aga lehepuhurid vastu peavad? «Igapäevaseks kasutamiseks on mõeldud suuremad ja võimsamad masinad,» kostab Pedastsaar. Nende eluiga on pikem, kuid hind kõrgem. Oluline on hooldus. Paljud puhurid on kahetaktilised, see tähendab, et paaki tuleb panna segukütus, kuna puhas bensiin kahjustab masinat, rikkudes mootori. Kahetaktiliste mootorite segukütus on saadaval valmisseguna või selle võib valmistada ise, segades viie liitri bensiini hulka 100–200 milliliitrit spetsiaalset seguõli (õli kogus sõltub tootja ettekirjutusest).
Puhuri pikemaajalisel hoiustamisel on kõige olulisem vana kütuse väljavalamine. «Seejärel on soovitatav masin puhastada, eemaldada süüteküünal ning valada küünlaavast sisse kümne millimeetri ulatuses puhast seguõli.
Siis tõmmata starteri käepidemest kaks-kolm korda, et silinder ja kolb saaksid õliga kokku, jätta kolb ülemisse asendisse ja keerata küünal tagasi kinni,» näitab Pedastsaar ette. See on asjatundja sõnul ideaalne säilitamismoodus, mida peaaegu mitte keegi ei järgi, kui masin pikemaks ajaks nurka pannakse. Hooldusnipp kehtib ka mootorsaagide, trimmerite, muruniidukite ja võsalõikurite kohta. Värske kütus tuleb 30–60 päeva jooksul ära kasutada, mitte kuudeks paaki seisma jätta.