Hommikusöögi söömata jätmine sunnib koolilast juba pärast esimest-teist tundi kooli puhvetisse tormama ja pistma seal põske midagi ebatervislikku, mis ei asenda energiat andvat täisväärtuslikku toitu.
Näksimine ei asenda koolilapsele hommikusööki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi vanasõna ütleb, et hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele, peab toitumisekspert Tagli Pitsi oluliseks süüa nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusööki, millele tasuks lisada veel n-ö ooted.
Kõik toidukorrad on väga tähtsad, ent need peaksid veidi erinema nii koostise kui ka koguse poolest, rõhutab asjatundja.
Lõunasöögist ei piisa
Pitsi sõnul seisneb hommikusöögi tähtsus selles, et see annab organismile, sealhulgas ajule hommikul «kütust» normaalseks toimimiseks. «Hommikusööki söövatel lastel on paremad õpitulemused ja nad näkitsevad päeva jooksul vähem, mistõttu ei teki ka kaaluprobleeme,» lisab ta.
WeightWatchers Eesti ASi peadirektor Anne Piirsalu taunib tühja kõhuga kooliminemist vaimse tervise ja erksuse seisukohast. Aju vajab hommikul startimiseks energiat, mida saab kõige kiiremini süsivesikutest, seetõttu on tähtis just süsivesikuterikas hommikusöök.
Paraku on üsna tavaline olukord, et koolilaps jätab hommikusöögi ära mõttega, et soovi korral saab koolipuhvetist enne söögivahetundi osta pirukaid, krõpse ja muud meelepärast. Toitumisspetsialisti sõnul tuleb aga ette sedagi, et õpetajad soovitavad lastel kodus hommikusöök söömata jätta, sest muidu ei söö nad koolilõunat, mida mõnel pool pakutakse juba kell 8.45.
«Meie eesmärk on, et lapsed sööksid korraliku hommikusöögi kodus, aga paljud koolid ei oska, ei taha, ei suuda või ei viitsi pakkuda koolilõunat normaalsel kellaajal,» nendib Pitsi. «Selle tagajärjel kujunevad laste hulgas välja valed toitumisharjumused.» Ta tunnustab samas Eesti laste võimalust erinevalt paljudest teistest riikidest kuni põhikooli lõpuni tasuta lõunat saada.
Kui koolis pakutava söögiga tegeleksid toitumisspetsialistid, ei jääks koolipuhvetite praegusest tootevalikust kuigi palju alles. «Ehk ajaga asi paraneb,» lausub Pitsi. «Kui kooli juhtkond hoolib laste tervisest, siis suudab ta tagada koolipuhvetis normaalse valiku. See võiks hädapärast asendada hommikusööki neil lastel, kes tulevad kooli kaugemalt ning pole tahtnud või jõudnud näiteks kell kuus hommikusööki süüa.»
Tavad ja keskkond
Pitsi ei pea õigeks olukorda, kus üha enamatel lastel algab päev kohvitassiga. «Kohv ei ole laste jook, selles pole mitte midagi kasulikku,» kinnitab ta.
Et toitumisharjumused saavad alguse kodust, tahab Pitsi vanematele üht-teist südamele panna. «Isegi kui kool annab oma parima toidu valikul laste suunamisel, mängivad põhirolli vanemate toitumisharjumused ja see, mida nad kodus lastele pakuvad. Kui lapsevanem arvab, et pudel limonaadi päevas on normaalne, siis ei saa süüdistada last, et ta ei oska tervislikult toituda.
Muidugi on suur osa ka reklaamil kui ikka ebatervisliku kraami pakkumisi tuleb uksest ja aknast, kipub tervislikumalt sööma kutsujate hääl jääma vaid hüüdja hääleks kõrbes.»
Milline olgu hommikusöök?
Nii Tagli Pitsi kui ka Anne Piirsalu kinnitavad, et ideaalne oleks pakkuda putru, mille kõrvale passib piim, jogurt või mahl ning mõni puuvili. Kui putru ei jõua teha, võib piirduda ka võileivaga.
Piirsalu sõnul võiks võileib olla valmistatud «loominguliselt» selle peale võiks panna muna, kala, kodujuustu, juustu ning kõige otsa köögivilja, näiteks paprikat, tomatit, kurki, redist, sibulat. «Võileib ei pea olema suur, aga vaheldusrikas,» lisab ta.
Pitsi meelest on ka pool õuna parem kui mitte midagi. Ja kui laps tõesti ei taha või ei jõua hommikuti midagi süüa, on omal kohal jogurtitops. Eriti siis, kui koolilõunat pakutakse pärast esimest-teist tundi. «Tähtis on, et laps midagigi sööks, kui muidu ei jõua, andke talle kooliteele kas või puuvili kaasa,» mainib toitumisasjatundja.