Ka laps vajab kvaliteetset «kütust»!

Tervislikule ja täisväärtuslikule toidulauale kuuluvad ka maiustused – meesai on kindlasti etem valik kui pulgakomm. Foto: Toomas Huik

Autosse ostame parimat bensiini, et masin ikka terve püsiks. Miks lasta aga oma lapsel toituda ebatervislikult? Ka tema läheb niiviisi rikki ehk vale toitumine kahjustab tema tervist.

Lapseeas välja kujunenud toitumisharjumused saadavad meid kogu elu ja täiskasvanuna on neid väga raske muuta. Ehk määrid ka ise oma leivale paksult võid peale, sest vanaema ju tegi nii, kui väike olid, ja küll see maitses hea? Nüüd aga on sellest harjumusest raske vabaneda, kuigi mõistus ütleb, et rasvatarbimist tuleks piirata ja kaalule ei taha teatud põhjustel juba ammu minna…

Kui sa ei taha, et sinu laps vaevleks tulevikus probleemide käes, hakka tema toitumisharjumust kujundama juba varakult, kui raske see ka poleks. Laps tahab jäljendada täiskasvanut kõiges, ka söömises. Seega vaata, et sinu enda taldrikul poleks friikartulid, kui püüad lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud need on.

Loe pakendilt

Millele võiks pakendeid lugedes tähelepanu pöörata? Kõigepealt vaata kindlasti toidu koostist. Toiduained on seal üldjuhul kirjas osamassi või osamahu alanevas järjekorras. Lahtiseletatult tähendab see, et kui jäätise peal on kirjas «Koostis: koor, vesi, suhkur, lõssipulber, või, vadakupulber jne», siis üllatus-üllatus – selle jäätise põhikoostisosa polegi piim, vaid koor.

Kindlasti tasub olla ettevaatlik, kui näete etiketil väljendit «hüdrogeenitud taimne rasv». Sellist asja võite leida jäätiste, kohukese, paljude küpsetiste ja muude toodete pakendilt. See tähendab, et tootes on kasutatud taimeõli, mis on aga muudetud tahkeks, et anda tootele soovitud konsistents. Samas on taimeõli tahkestamise protsessis tekkinud seal tervisele kahjulikud transrasvhapped. Viimaseid leidub ka paljudes margariinides. Seetõttu ollakse seisukohal, et lastele sobib või, mitte margariin, kuigi ka võiga ei tohi üle pingutada.

Laste puhul tuleb vaadata, et toidu koostises ei oleks palju lisaaineid – magustajaid, toiduvärve, stabilisaatoreid vms. Lisaainete kogused toiduainetes on arvestatud täiskasvanud inimese järgi ja kui laps tarbib ainult mingit kindlat sorti viinerit või limonaadi, on võimalik, et ta saab selle koostises olevat lisaainet liiga suures koguses.

Ütlus «mida värvilisem, seda parem» kehtib ainult puu- ja köögiviljade puhul. Muude toiduainete (limonaad, kommid, vorst jne) juures näitab ilus värv pigem selles sisalduvat suurt kogust toiduvärve.

Samuti ei sobi lastele tooted, kus suhkur on asendatud magusainetega (dieetjoogid jm). Tähelepanu tasub pöörata ka toitude suhkru- ja soolasisaldusele.

Väga paljud pakendid on juba varustatud infoga toidus sisalduva energia ja põhitoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) kohta, osal on peal isegi mõningate vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Ühest küljest tasuks valida vähem rasvane toode, ent teisalt ei maksa eelkooliealiste laste puhul rasvatarbimist väga piirata.

Päevas peaks eelkooliealine laps jooma umbes kaks klaasi piima või muud piimatoodet (keefir, jogurt, hapupiim). Lisaks tuleks süüa kohupiima või kodujuustu. Piimast võiks väikelapsed küll julgesti juua rasvasemat, minnes järk-järgult üle vähem rasvasele. Jogurtitest tasuks vältida rasvatuid, sest tihti on neile lisatud palju muid lisaaineid, et toode n-ö koos püsiks.

Värvid toidulauale

Hea lastetoit on kohupiim, kuid seda ei tohi anda liiga tihti ja palju, muidu langeb neerudele ei liiga suur koormus. Kohupiimastki tuleks eelistada maitsestamata variante, sest ülejäänutele on lisatud päris palju suhkrut.

Kui pakendil on kirjas teave vitamiinide ja mineraalainete kohta, siis võib olla tegemist rikastatud tootega. Nende söömisel on oluline jälgida, et kasu asemel ei tehtaks kahju ehk ei tarbitaks üht või teist mikrotoitainet soovitatavast rohkem.

Et iga päev peab sööma vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju, siis kindlasti tasub ostukorvi panna mõned neist. Hea, kui kaup pärineks kodumaalt. Kahjuks on seda lihtne soovitada, kuid raske järgida. Laste puhul on üks puu- ja köögiviljaportsjon parajasti nii suur, et mahub peopessa (umbes 80 grammi).

Lapsed peaksid päevas sööma paar viilu rukkileiba. Ka sepik ja täisterakuklid on head, tavalist saia võiks süüa harvem. Hommikusöögiks on hea pakkuda putru. Vahel võib pudru asendada ka müsli või maisihelvestega, kuid mitte liiga tihti, sest need sisaldavad päris palju suhkrut. Unustada ei maksa teisi teraviljatooteid (riis, tatar, makaronid) ning kartulit.

Friikartuleid või kartulikrõpse on raske nimetada kartuliks, nende õige nimetus oleks rohkes rasvas kärsatatud soolapomm. Kui aga teha friikartuleid ahjus, lisades vaid veidi õli ja soola, võib neid mõni kord kuus süüa küll.

Paar korda nädalas võiks pakkuda kala, teistel päevadel tailiha või kana. Vorste, grillvorste ja viinereid tasub vältida, sest need sisaldavad ohtralt rasva, soola ja lisaaineid. Soola- ja suitsukala ei ole väikese lapse söök, küll aga võib ta aeg-ajalt süüa näiteks kalakonservi tomatis või kalapulki. Viimaste puhul tuleks veenduda, et need sisaldavad ikka kala, mitte ainult saiapuru.

Kommi asemel

Toiduvalmistamisel kasutage taimeõli, leiva peale sobib määrida võid. Iga päev võib laps süüa hästi natuke midagi suhkru ja maiustuste toidugrupist (suhkur, komm, küpsis, limonaad).

Kui laps sööb korralikult ja piisavalt, kuid lisaks soovituslikule energiakogusele saab energiat ka limonaadist või kommidest ning samal ajal istub peamiselt arvuti või televiisori taga, ei kuluta ta kogu saadud energiat ära ning see muutub keharasvaks.

Teine oht on see, et kui laps on muidu närb sööja, kuid sööb palju komme-küpsiseid-limonaadi, saab ta neist isegi piisavalt energiat, kuid väga vähe vitamiine, mineraalaineid ning teisi olulisi toitaineid.

Kommide asemel on kasulikum krõbistada rosinaid ja pähkleid. Limonaadi asemel juua vett, ka klaas mahla (mitte mahlajooki) päeva jooksul pole paha.

Samuti tuleb olla ettevaatlik valmistoidu tarbimisega. Kuumleti toidud sisaldavad üldjuhul palju rasva ja soola ning lisaks on nad seisnud kuumas päris kaua ja kaotanud vitamiine. Purgi- ja pakisuppide ning konservtoitude peamine miinus on suur soolasisaldus, pakisupid sisaldavad ka palju lisaaineid.

Kõikvõimalikud koogid ja saiakesed peaksid olema laste menüüs väga harva, sest nad annavad energiat, rasva ja suhkrut, kuid sisaldavad üsna vähe mineraalaineid ja vitamiine.

Mida pakkuda lapsele?

• Päevas peaks eelkooliealine laps jooma umbes kaks klaasi piima või muud piimatoodet (keefir, jogurt, hapupiim). Lisaks tuleks süüa kohupiima või kodujuustu.

• Iga päev peab sööma vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju (laste puhul on üks puu- ja köögiviljaportsjon parajasti nii suur, et mahub peopessa, ehk umbes 80 grammi).

• Lapsed peaksid päevas sööma paar viilu rukkileiba. Ka sepik ja täisterakuklid on head, tavalist saia võiks süüa harvem.

• Hommikusöögiks on hea pakkuda putru. Vahel võib pudru asendada ka müsli või maisihelvestega.

• Paar korda nädalas pakkuda kala, teistel päevadel tailiha või kana.

• Toiduvalmistamisel kasutada taimeõli, leiva peale sobib määrida võid.

Allikas: Tagli Pitsi