Arsenali sõjatehase hoonetesse tulevad miljonivaatega korterid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsenali sõjatehase eelmise sajandi algul valminud peahoone Erika tänavas on üks vanadest telliskivimajadest, mis leiab peagi uue kasutuse. Omanäoliseks muutub kogu Erika ja Tööstuse tänava vaheline ala.
Arsenali sõjatehase eelmise sajandi algul valminud peahoone Erika tänavas on üks vanadest telliskivimajadest, mis leiab peagi uue kasutuse. Omanäoliseks muutub kogu Erika ja Tööstuse tänava vaheline ala. Foto: Peeter Langovits

Tsaariajast pärit endise Arsenali sõjatehase hooned ja veetorn Põhja-Tallinnas Erika ning Tööstuse tänava vahelisel alal kujundatakse omanäolisteks ateljeekorteriteks ja äripindadeks.

Arsenali sõjatehase krunt on üks Põhja-Tallinna järjekordseid huvitavaid kante, mis peagi võib uuele elule ärgata. Tallinna linnavolikogu peaks detailplaneeringu kehtestama 8. märtsil.

See ala moodustab ühe osa Kopli ja Tööstuse tänava vahelisest tööstuspiirkonnast, kus nõukogudeaegne tootmine on sisuliselt lõppenud.

Samal ajal on seal suhteliselt hästi säilinud mitmed veel tsaariajal ning eelmise Eesti Vabariigi algusaastail valminud huvitavad hooned, mida nüüd saab ümber kujundada omapärasteks korteriteks ja äriruumideks.

Võrratu merevaade

Ligi sajandivanusesse veetorni on aga seitsme ja poole hektari suuruse maa-ala detailplaneeringu koostamist juhtinud büroo Talone projektijuhi Ilo Tombergi sõnul kavas rajada 7-korruseline elamu, kust avaneb tõeline miljoni krooni vaade Tallinna lahele ja linnale.

«Tegelikult võiksid veetorni viimasel korrusel vabalt asuda sadamakapteni ruumid, sest sealt oleks tal kõik ümberkaudsed sadamad hästi näha,» ütles Tomberg naljaga pooleks.

Lisaks veetornile avaneb ilus merevaade mitmest teisest Erika 4 kinnistu majast. 1915.–1920. aastatel püstitatud telliskivist tootmishooned on detailplaneeringu järgi kavas renoveerida ning võtta kasutusele korterite ja äripindadena.

Vanaaegsed kõrged ruumid annavad arhitektidele kindlasti hulgaliselt inspiratsiooni huvitavate lahenduste leidmiseks.

Planeeringu tellija aktsiaseltsi E-Arsenal soovil on tühjale alale ette nähtud ka päris uued elamud: kaks kuni nelja- ning kaks kuni viiekorruselist kortermaja.

Kokku võib krundile ehitada 301 korterit. Mittevajalikud plekist angaarid ja muud Nõukogude aja rajatised lähevad lammutamisele.

Otsapidi ulatub Erika 4 krunt Kopli kaubajaama Paljassaare sadama ja Kopliga ühendava raudteeharuni. See ei tohiks aga Tombergi sõnul tulevasi elanikke häirida, sest kaubavedu Paljassaarde ja Koplisse aina väheneb ning võib mingil hetkel hoopis lõppeda.

Tulevikus hakkab sealtkandist mööda kulgema ka Põhjaväil. Arendatava kvartali suuri eeliseid on kindlasti kesklinna lähedus ning hea bussi- ja trammiühendus.

Naaber takistab

Kinnistu põhiomaniku

E-Arsenal haldusjuhi Arvi Taniloo sõnul ei pruugi piirkonna arendamise ilusad ideed siiski veel niipea teoks saada, sest maa kaasomanik AS Faabula ei taha kuidagi leppida sinna elamute ehitamisega.

Faabula valmistab talle kuuluval krundil mitmesuguseid metallkonstruktsioone ning kavatseb tootmist laiendada.

«Praegu on küll eeldusi selleks, et kogu arendustegevus võib seisma jääda,» ütles Taniloo. «Faabula mehed püüavad igasuguseid asju välja mõelda, et meid takistada.»

Faabula põhilised vastuväited seisnevad selles, et piirkonda tuleb liiga palju kortereid ning autodele jääb vähe parkimiskohti. Samuti tulevat planeeringu järgi kortermajad tootmishoonetele liiga lähedale, mistõttu võib suurte veokite liikumine tekitada ohtu inimestele.

Linnaplaneerijad on seni kõik vastuväited ümber lükanud. Faabula tootmishoonele on ette nähtud täiesti omaette sissesõidutee Erika tänavalt, mistõttu ei tohiks veokite liiklus elanikke häirida.

Ka parkimiskohti tuleb piirkonda piisavalt. Harju maavanem on nõus Tallinna linnavalitsusega, et Erika 4 detailplaneering ei ole vastuolus linna üldplaneeringuga.

Arsenali sõjatehas

• Arsenali sõjatehase suuremad tootmishooned on valminud aastatel 1915–1920.

• 1923. aastal töötas tehases 600 inimest. Eesti keskse sõjatehase peamine ülesanne oli relvastuse korrastamine ja moderniseerimine.

• 1930. aastatel olid kuulsad Arsenalis valminud püssid, mida eksporditi Lätti, Leetu, Soome, Poola, Rootsi ja isegi Šveitsi. Uutest toodetest paistsid silma püstolkuulipildujad, soomusautod, käsigranaadid, tankitõrjemiinid, gaasimaskid, suurtüki laskemoon ning optikaseadmed. Arsenal valmistas ka telefoniaparaate.

Allikas: Robert Nerman

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles