Eesti inimesed liigutavad end jõukuse saabudes järjest vähem ning ostavad üha rohkem valmistoite, suurendades nii ohtu ameeriklaste kombel paksude inimeste rahvaks muutuda.
Kasvav jõukus toob kaasa tüsenemisohu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rikastudes muutub inimeste elustiil ei viitsita enam liigutada ja ostetakse poest valmistoitu,» selgitas Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi. Valmistoidus on Pitsi sõnul palju soola ja rasva ning vähe vitamiine.
Turul pakutav on see-eest üsna naturaalne, vaesemad inimesed ostavadki kaupa pigem sealt ja valmistavad ise süüa.
Lähevad paksuks
Kardioloogia instituudi sajandivahetusel tehtud uuringu kohaselt on 51 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest Eestis ülekaalulised ning 13 protsenti meestest ja 14 protsenti naistest rasvunud ehk siis eriti paksud. Füüsiliselt aktiivne oli aga vaid kolmandik eestlastest.
Eestlaste toitumise põhiliseks probleemiks kipub olema liigne rasvasus, ütles Pitsi. Samas pole kõik nii halb suvel üllitatud raamatu «Eesti toitumis- ja toidusoovitused» andmetel on eestlaste toitumisharjumused kümnendiga paremuse poole liikunud.
Küpsetamisel kasutatakse loomse rasva asemel taimeõli, süüakse rohkem linnuliha ning puu- ja juurvilju, ehkki mitte piisavalt.
2004. aastal muutis ühe teise uuringu andmetel neljandik meestest ja kolmandik naistest oma toitumist tervislikumaks. Kaalujälgijate programmijuht Kaja Torm kinnitas, et eestlased kipuvad paksemaks minema.
Toitu tuleb valida
Selle vältimiseks soovitab Torm inimestel vaadata, mida nad endale suhu pistavad ja rohkem ennast liigutada. «Inimesed peaksid iga päev käima vähemalt 7000 sammu, kuid autoga kontorisse tööle sõitev inimene teeb päevas vaid 3000 sammu,» tõdes Torm. Väiksemate autosõitude asemel soovitas ta jala käia, eelistada liftile treppi ja minna näiteks õhtul väikesele jalutuskäigule.
Samuti ei tohiks inimesed iga päev krõpse, okolaadi, küpsiseid ja muud magusat süüa.
Süüa tuleks Tormi sõnul vähemalt kolm korda päevas ja soovitatavalt tuleks võtta ka paar tervislikku vahepala.
Toidusoovitused eestlastele
Eesti teadlased andsid suvel kaasmaalastele välja toitumissoovituste raamatu, mis põhineb Põhjamaade eeskujul. Soovitused on ehitatud üles püramiidina, mille alusel olevaid asju soovitatakse kasutada palju ja tipus olevaid aineid vähe.
Püramiidi põhi: kehaline aktiivsus vähemalt 30 minutit päevas.
Toidusoovituste põhikorrusel on päevases toidus kõige suuremat portsjonite arvu märkiv tärkliserikaste toiduainete teraviljasaaduste ja kartuli grupp. Sellest ligi pool (47 portsjonit) on rukkileiba.
Teisel olulisel korrusel on puu- ja köögiviljad ning marjad, päevas soovitatakse vähemalt kaks portsjonit puuvilju ja marju ning 35 portsjonit köögivilju.
Kolmandal korrusel on piim ja piimatooted, liha, kala ja muna.
Neljandal korrusel on lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned, päevas soovitatakse 45 portsjonit, kuid tuleb teha tervislik valik. Lisatavatest toidurasvadest on soovitatav kasutada enam õli.
Püramiidi tipus on kõige vähem soovitatavad toiduained: suhkur, mesi, maiustused (kommid, küpsised, okolaad), magusad karastusjoogid ning mahlajoogid.