T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ülikool müüb hiigelpärandust

Martin Pau
Ülikool müüb hiigelpärandust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viimati kirjanike suvekoduna kasutusel olnud 3,5 miljoni kroonise alghinnaga häärberi Peedul Vapramäe tänavas põlgas Kirjanike Liit kalliks, muid tõsiseid huvilisi pole veel silmapiirile ilmunud.
Viimati kirjanike suvekoduna kasutusel olnud 3,5 miljoni kroonise alghinnaga häärberi Peedul Vapramäe tänavas põlgas Kirjanike Liit kalliks, muid tõsiseid huvilisi pole veel silmapiirile ilmunud. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikool on rahaks tegemas tõenäoliselt üht läbi ajaloo suurimat alma materile tehtud eraannetust, mis koosneb kahest Tartu linnas ning kahest Peedul asuvast maatükist ja neil paiknevast kuuest elamust.

Tartu Ülikooli haldusdirektor Riho Illak on kindel, et 2000. aastal Rootsis Lundis surnud eestlase Friedrich Fred Raimond Alliku pärandatud kinnistute müügisumma jõuab 20 miljoni krooni lähedale, võibolla isegi üle selle.

«Püüame mitte kiirustada, sest kinnistute väärtus on pidevalt tõusnud,» lausus Illak.

Pärandus testamendita

Friedrich Fred Raimond Allik sündis 1918. aastal Tartus majaomanike panga direktori Oskar Friedrich Alliku pojana. Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õppinud mees pages 1944. aastal Rootsi, kus temast kujunes tunnustatud eriteadlane naha ja pärgamendi konserveerimise alal.

Poissmehena elanud Allikul polnud pärijaid ja nii andis ta kümme aastat tagasi Tartu Ülikoolile tasuta kasutada vanemailt päritud kinnistud Veski 63 / Kastani 2 ja Tolstoi 12/14 Tartus ning Vapramäe 9/11/13 ja Uuta põik 1 Elvas Peedul.

Kui Allik kuus aastat tagasi elavate hulgast lahkus, ei leitud tema testamenti. Mehega enne surma enim lävinud Riho Illakul õnnestus aga kirjavahetusele ja fotodele tuginedes veenda Rootsi Üldist Pärandifondi, et tippkonservaatori viimne tahe oli kinkida oma Eestisse jäänud vara just Tartu Ülikoolile.

2004. aasta mais tunnistas pärandifond Tartu Ülikooli pärimisvõimelisust ning 2005. aasta märtsis väljastati ülikoolile pärimisõiguse tunnistus. Riho Illaku hinnangul oli sellises lahenduses rootslaste vastutulelikkusel suur roll, sest tahtmise korral oleks võidud pärimisõigus pöörata vabalt ka Rootsi riigi kasuks.

«Ilmselt oli ka pärandifondile selline lahendus parem, sest võib kujutleda, milline peavalu oleks neile olnud selle vara realiseerimine. Mitmes majas on sees elanikud ja nii edasi,» arutles Illak.

Tänavu märtsis müüs ülikool neljast kinnistust esimese, Tolstoi tänava kinnistu 3,7 miljoni krooniga. Kõige väärtuslikumaks tõotab kujuneda Veski-Kastani maatükk kahekorruselise amortiseerunud puitelamu ning kolmekorruselise kivimajaga, kus selle sügiseni asus eluruumide kõrval ka TÜ arstiteaduskonna dekanaat.

Riho Illaku sõnul ületab parim praeguseks esitatud pakkumine Veski-Kastani kinnistule kümmet miljonit krooni.

Raskusi on aga enam kui hektarise soisevõitu maatüki müügiga Peedul Uuta põigus ning 6000-ruutmeetrise kinnistuga Vapramäe tänavas, mille esinduslikem osa on aastakümneid kirjanike suvekoduna pruugitud häärber. Illaku sõnul ei tõtta aga ülikool kinnistute alghindu, vastavalt 1,2 ja 3,5 miljonit krooni, alandama.

Kirjanikele kallis

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhataja Berk Vaher kinnitas, et liidu esindajad käisid kevadel Peedul maad ja maju üle vaatamas ning jõudsid järeldusele, et nende ostmine tuleb tunnistada täitumatuks unistuseks. Küsimus pole pelgalt 3,5 miljoni kroonises minimaalses müügihinnas.

«Nägime, et isegi kui me saaksime selle vara tasuta, käiks selle kordategemine ja korras hoidmine liidule üle jõu,» selgitas Vaher.

Tagasi üles