«Kas see ongi nii? Kui jah, siis kuskohast selline summa võetakse? Elatise suurendamise eesmärk on ju abi saamine teiselt vanemalt, mitte aga suured lisaväljaminekud. Kui kulud lapsele kuus on reaalsed ja vajalikud äraelamiseks ning isa peaks asuma suuremat elatist maksma, siis miks peaksin mina tasuma niivõrd tohutut riigilõivu?
Küsin ka veel seda: kui elatis on praegu kohtu määrusega 139 eurot ja soovin hakata saama 200 eurot, siis kas tehe oleks 61x9 või võetaks arvesse hetkel uut kehtivat min elatist 160 eurot ja seega 40x9?» küsib lugeja.
Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Ka mina olen isiklikult arvamusel, et elatise suurendamine (ja ka vähendamine) peaks olema sarnaselt elatise väljamõistmise hagiga riigilõivuvaba, kuid paraku see nii ei ole.
Olete tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lõikest 2 õigesti aru saanud – hagihinna leidmiseks peate üheksaga korrutama summa, mille võrra soovite elatist tõsta. Seejärel leiate riigilõivu seaduse lisast nr 1, kui suur on riigilõiv selliselt hagihinnalt. Pean seejuures oluliseks üle toonitada, et riigilõivu ei tule tasuda hagihinna summa järgi, vaid hagihinnast lähtuvalt – näiteks olukorras, mil elatist soovitakse suurendada igakuiselt 61 euro võrra, tuleb hagihinnaks 549 eurot (61x9) ja riigilõivu tuleb tasuda vastavalt riigilõivuseaduse lisale nr 1 125 eurot (kui hagi esitatakse läbi e-toimiku veebikeskkonna, tuleb riigilõivu tasuda 100 eurot).
Hagihinna kindlaksmääramisel tuleb siiski arvesse võtta kohtuotsusega/kohtumäärusega väljamõistetud summa (so 139 eurot), mitte kehtivat miinimum, milline on hetkel 160 eurot.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
