Mis juhtub Facebooki kontoga pärast kasutaja surma?

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebooki portaal.
Facebooki portaal. Foto: SCANPIX

Kristjan-Paul Raude selgitab internetiturunduse teenuseid pakkuvas keskkonnas WSI Online, mis juhtub Facebooki kontoga pärast kasutaja surma.

Tänapäeva sotsiaalmeedias on tekkinud olukordi, nagu elaks siit ilmast lahkunu virtuaalselt edasi – seda eelkõige kontode kustutamise ja ülevõtmise protsessi keerukuse tõttu, mis on tekitanud põhjendamatut valu lähedastele, kirjutab Raude.

Facebook kui kõige populaarsem sotsiaalmeedia kanal omab üle miljardi kasutaja, moodustades kogu maailma internetikasutajatest tervelt 42 protsenti. Pilte üles laadides, neid «laikides» (ingl. k. like) ja kommenteerides jätab kasutaja endast maha suures koguses informatsiooni. Kuid kellele see informatsioon kuulub, on olnud vaidluskohaks juba mõnda aega. «Reeglid sätestavad, et kasutaja peab oma eluajal saama ligipääsu iseenda informatsioonile ja õiguse seda hallata. Rahvusvahelised seadused on aga jätnud reguleerimata selle, mis juhtub informatsiooni omamise ja sinna ligipääsuga siis, kui konto omanik peaks surema,» tõdeb Raude.

Aina rohkem on Raude sõnul esile kerkinud olukordi, kus mingil põhjusel on sotsiaalmeedia kontode omanikud surma saanud ning kontode omanikud elavad mingil moel edasi. Näiteks Facebook saadab teateid inimeste sünnipäevadest ning tekib olukord, justkui oleks internetiavarustesse maha jäänud virtuaalne inimene, olenemata asjaolust, et reaalselt on isik juba surnud.

Mis siiski saab kasutajakontodest sotsiaalmeedias, kui inimene ise on siit ilmast lahkunud? Kuidas kasutaja «sõbrad» saavad teada, et teine inimene on lõpetanud sotsiaalmeedia kasutamise oma surma tõttu ja talle on ebakohane saata sünnipäeva õnnitlusi?

«Lahendus sellisele probleemile ei ole lihtne, sest sotsiaalmeedia võrgustikke on palju erinevaid ning kontodele ligipääsuks on vajalik kasutajanimi ning salasõna – mida aga privaatsetel põhjustel ei kiputa avaldama,» märgib Raude.

Kuidas kustutada kadunukese konto sotsiaalmeediast?

Kuigi kirjutistele on olemas ülemaailmne intellektuaalse vara seadus, kus pärijad saavad õiguse neid omada järgmised 60 aastat peale surma, ei reglementeeri need interneti intellektuaalse vara haldamist peale inimese surma. Seetõttu on kontode haldamine või kustutamine kadunu omastele äärmiselt keeruline või lausa võimatu.

Facebook

Kui varasemalt kustutas Facebook lahkunu konto automaatselt üks kuu pärast inimese surma, siis kasutajate palvel võttis sait kasutusele nn mälestamise funktsiooni. Sellest olenemata arvatakse Facebookis olevat umbes 30 miljonit surnud kontot.

Facebooki enda lehekülg toob välja järgmised olulised reeglid:

  • Kui inimene sureb, «mälestavad» (ing.k. memorialize) nad konto, et kaitsta selle privaatsust. Kui ajajoon (ingl. k. timeline) on «mälestatud» olekus, austab Facebook konto privaatsuse sätteid.
  • Konto omaniku surma korral tuleb see seadistada «mälestatud» olekusse (ing.k. memorialize). Facebook ei anna välja omaniku kasutajatunnust ja salasõna, vaid palub endaga ühendust võtta avalduse kaudu.
  • Konto eemaldamine/kustutamine – konto kustutamiseks tuleb kadunu tuvastatud lähedasel sellest teada anda Facebookile. Tuvastamise all peab Facebook silmas surnud inimese sünni- või surmatunnistuse esitamist ning notari poolt volitatud inimest.
  • Soovides surnud inimese kogu konto informatsiooni ja sisu, peab enda volitust selleks notariaalse dokumendiga tõestama ja täitma vastav avaldus Facebooki enda kodulehel. Lisaks märgib Facebook, et avalduse esitamine ei garanteeri soovitud tulemuse saavutamist.

Twitter

Twitteri poliitika ja võimalused on tunduvalt lihtsamad kui Facebookil. Siiski tuleb samuti tõestada enda õigsust surnud inimese lähedasena, kuid samas pakub sait võimalust konto lihtsalt sulgeda, mille käigus kustutakse kogu informatsioon.

Twitter on toonud välja protsessi, kuidas kustutada surnud inimese konto. Neile tuleb saata:

  • Surnud inimese Twitteri konto kasutajanimi
  • Surmatunnistuse koopia
  • ID või juhilubade koopia
  • Notariaalselt allkirjastatud dokument

LinkedIn

LinkedIn eeldab, et konto suletakse või kustutatakse, kuid säilitab õiguse andmeid kasutada. Konto sulgemiseks tuleb soovi avaldada saidi klienditeenindusele, mis omakorda eeldab ettenähtud avalduse täitmist. Avaldus on võimalik digitaalselt allkirjastada ning avalduse esitanud isik saab ka koopia. Kõige selle juures on oluline teada surnud inimese LinkedIni registreerimise e-maili aadressi, sest ilma selleta nad avaldust käsitleda ei saa.

Google+

Google´is on kasutaja andmed kõikide pakutavate teenustega ühenduses ja konto kustutamine võtab ligipääsu neilt kõigilt. Siiski on võimalik kustuta ainult Google+ konto ning selleks tuleb ühendust võtta Gmaili kasutajatoega.

Läbida tuleb kaheosaline tegevuskava:

1. Google´ile tuleb saata täisnimi, postiaadress, e-maili aadress, ID kaardi või juhiloa koopia, surnud inimese gmaili aadress, surmatunnistus (võõrkeelse puhul vannutatud tõlgi tõlgitud).

2. Kui Google otsustab, et esimese osa avaldus on õige ja korrektne, küsitakse lisainformatsiooni. Samuti tuleb konto enda kätte soovijal korraldada tõendi saamine USA kohtust, mis annab õiguse küsida surnu andmeid ja informatsiooni Google´i käest.

Tingimusel, et kõik normid on täidetud ja bürokraatia läbitud, on võimalik saada ligipääs surnud inimese kontole ning seal omakorda «lülitada välja» kõik teenused – k.a Google+.

Järeldus

Sotsiaalmeedia keskkonnad lahendavad probleemi erineval moel. Siiski on läbivaks jooneks tõendavad dokumendid lähedastelt ja kadunu surmatunnistuse saatmine. Erinevus tuleneb sellest, et osad keskkonnad annavad ligipääsu kontole, teised kustutavad selle ning kolmandad kasutavad informatsiooni ise edasi. Reglementeeritud ei ole aga kasutaja informatsiooni kui intellektuaalse vara pärimine, järeldab Raude.

«Lähedane, kes soovib surnud inimese kontot sulgeda või enda kasutusse saada, peab läbima väga keerulise protsessi, eriti arvestades asjaolu, et kõik inimesed ei pruugi inglise keelest aru saada ega oska internetis navigeerida. Taoline olukord võib leinameeleolus inimesele põhjendamatut stressi tekitada. Samuti peab kadunu esindaja ise mõtlema, mis oleks olnud lahkunu sooviks – kas andmed kustutada, jätta koht meenutamiseks või hoopis midagi muud,» arvab mees.

Kuna interneti ja sotsiaalmeedia kasutajad on kasvavas trendis, on lahenduse leidmine äärmiselt vajalik tervele ühiskonnale. Leinamine on psühholoogiline seisund ning selles olevaid inimesi tuleb kohelda teatavad austuse ja lähenemisega. Nende elu tuleb teha kergemaks, märgib Raude. «Antud teema valdkonnas saab kergemaks seda teha kahte moodi: kas lasta neil otsustada, mis saab kadunukese sotsiaalmeedia kontodest või lasta igal inimesel seda ise otsustada ja kinnitada veel siis, kui ta elus on,» pakub ta erinevaid variante.

Lähtuda tuleks ka Raude arvates kohalikest kommetest ja tavadest. Eestis on tavapärane lisada teade ajalehte või esitada pressiteade. Sotsiaalmeedia osas tuleb Eesti erinevates foorumites välja, et üldjoontes lähevad arvamused lahku – ühed pooldavad täielikku konto kustutamist, teised jällegi selle «elus» hoidmist ja võimalust mälestada.  

«Seega ei ole sellele küsimusele ühest õiget vastust. Selge on aga see, et kuigi tehnoloogia arenedes võivad muutuda võimalused ja keskkonnad, jäävad leinamise erinevad etapid psühholoogiliselt samaks. Inimene vajab aega ja keskkonda, kus leinata ning rääkida oma hingelt kõike seda, mis tal ütlemata ja tegemata jäi,» leiab Raude kokkuvõtteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles