Küsitlus: 18 protsenti töötajatest on nõus ümbrikupalgaga

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö võib olla igav, kuid tulus.
Töö võib olla igav, kuid tulus. Foto: Panther Media / Scanpix

Tööportaal CV Keskus viis oma kasutajate seas läbi küsitluse, millest selgus, et 18 protsenti vastanutest oleks kõrgema palga nimel nõus riiki petma.

Küsitlusest, milles osales 1036 inimest üle Eesti, selgus, et kõige enam ollakse kõrgema palga nimel nõus igava tööga – koguni 21 protsenti vastanutest valiks igava ja üksluise töö, kui see oleks kõrgelt tasustatud.

«Mõneti on see ju loogiline, kindlasti on paljudki unistanud, kui tore oleks lihtsalt kontoris mitte midagi tehes istuda ja selle eest head palka saada, kuid inimesed, kes on oma elus mõnda aega nii töötanud, teavad, et tegelikult ei ole see üldse meeldiv – pikemas perspektiivis ei suudaks ka kõige vähenõudlikum töötaja teha päevast päeva igavat tööd, sest igal inimesel tekib siis, kui esmavajadused kaetud, sisimas vajadus eneseteostusele,» sõnas CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.

Veidi vähem, 18 protsenti vastanuist oleks nõus aga kõrgema palga nimel petma riiki ja saama kõrgema osa palgast n-ö ümbrikus. «Enne, kui töötaja nõustub osa oma palgast ümbrikus vastu võtma, peaks ta siiski mõtlema, et pikemas perspektiivis on kaotajaks just tema ise – mitmete hüvitiste ja tasude maksmisel on summa arvutamise aluseks just ametlik sissetulek,» kutsus Heil üles seadustega vastuollu minemist väga tõsiselt kaaluma. «Ning mis veelgi hullem, inimesed ei pruugi seda endile küll teadvustada, kuid tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju tervele ühiskonnale – kahaneb riigi võimekus, üleüldine turvalisus ning saamata jääb terve hulk vajalikke teenuseid.»

17 protsenti vastanuist lepiks Heili sõnul kõrgema palga nimel karjäärivõimaluste puudumisega. Pideva ületöötamisega lepiks kõrgema palga nimel 6 protsenti ning halva tööõhkkonnaga 1 protsent vastanutest.

«Huvitav tõik on aga seegi, et koguni 29 protsenti vastanutest ei oleks kõrgema palga nimel nõus ühegi eelmainitud punktiga, mis näitab, et raha ei ole siiski mitte kõigile eestimaalastele peamine eesmärk,» tõi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg küsitlusest välja ühe positiivse külje. «Samas jah, 8 protsenti vastanutest oleksid kõrge palga nimel nõus aga kõigi mainitud punktidega.»

Tammeorg lisas, et CV Keskuse sõsarportaal cvmarket.lt viis hiljuti sarnase küsitluse läbi ka Leedus ning selgus, et seal ei ole üle viiendiku vastanutest nõus ühegi punktiga ning 11 protsenti neist lepiks kõrgema palga nimel kõigega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles