Nõukaaja stiilis vorsti tootev lihatööstus pooldab uut märgistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oskar Lihatooted on uue lihasisalduse märgistuse poolt, kuna see aitab tarbijal vahet teha, kas vorst on tehtud lihast või lihamassist.
«Tänane ametlik termin «lihamass» (kõnekeeles kondilihamass - toim.) ei väljenda selle tooraine tegelikku olemust. Valdav osa tarbijatest arvab, et see on tavaline hakkliha, mis on väga ekslik arvamus,» sõnas Oskar Lihatoodete juht Aldo Parik. Ta lisas, et Oskari lihatööstus ei ole oma toodete valmistamisel kunagi kasutanud lihamassi ega hakka seda ka tegema.
«Eestis on tarbijatel vorstitoodete seas orienteerumine väga keeruline, kuna eri tööstuste samanimelised tooted võivad olla väga erineva koostisega. Kondilihamassi ei loeta täna kehtivate seaduste kohaselt lihasisalduse protsendi arvutamisel lihaks ja meie hinnangul peaks seda ka pakendil eraldi tähistama, et tarbija saaks teha teadliku valiku,» ütles Parik.
Oskari sortimenti kuulub 36 erinevat vorstitoodet, millest alla 60 protsendi lihasisaldusega tooteid on vaid kolm. «Nende kolme toote puhul viib lihasisalduse pisut madalamaks sealiha rasvasisaldusest tingitud ümberarvestus,» selgitas Parik.
«Meie sortimendis on ka täissuitsuvorstid, mille 100 grammi toote valmistamiseks on kasutatud kuni 170 grammi liha. See tähendab, et need on kuivatatud kliimakambrites. Kuigi Eestis ei ole üldse kuidagi reguleeritud erinevate vorstitüüpide lihasisaldus, oleme hoidnud kogu 20 aastase ajaloo vältel oma täissuitsuvorstide liha- ja niiskusesisalduse sellise nagu need omal ajal Nõukogude Liidu GOST-idega olid kehtestatud,» lisas Parik.