Postkasti asemel lähevad käiku ka ämber, torujupp ja vana Zaporožets
10. juuni 2013, 22:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Posti pressiesindaja Inge Suderi sõnul on Eestis ligi 600 000 postkasti, millest viiendik tuleks välja vahetada. «Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii asendabki inimene läbiroostetanud või pudiks pehkinud postkasti sellega, mis parasjagu kätte satub,» tõdes Inge Suder. Ta lisas, et postkasti asendades pole inimeste fantaasial piire.
Postkastiks on pandud vana rehv, torujupp, ämber või vana Zaporožets, mille aken on pilukile jäetud. Aga on ka neid peresid, kes tahavad, et nende post pannakse kas aia küljes olevasse kilekotti või kaevu peal seisvasse piimamannergusse või ämbrisse. «Kusjuures mõni kirjutab veel kotile peale ka, et sinna käib post,» lausus ta. Suderi sõnul on selliste postkastide omanikud teinekord pahased, miks ajakiri või -lehed on kortsus, samas kui kokku murdmata need sinna sisse ei mahu.
«Loomulikult on vana postkast pererahvale armas ja mummuline kohvikann väravapostil andekas, kuid kui kirjad saavad märjaks ja perioodika sisse ei mahu, on viimane aeg mõelda uue ja korraliku postkasti soetamisele,» tõdes Suder. Ta lisas, et nõuetekohased postkastid kaitsevad ilmastikutingimuste eest ja mahutavad kõik saadetised kenasti ära.
Suder rõhutas, et postkast tuleb märgistada korrektse aadressiga – kuigi aastaid selles kohas töötanud postiljon teab täpselt, kuhu pererahva post panna, ei pruugi tema puhkuse või haiguse ajal töötav asenduspostiljon aadressi puudusel õiget kohta üles leida.
«Eks iga postkast on oma peremehe nägu. See on kodu visiitkaart ja suhtumine, vaatamiseks nii naabritele kui lihtsalt möödujatele,» arvas Suder.