Kümneid tuhandeid peresid ähvardab telepildita jäämine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki enamik Eesti inimesi ei pane täielikku digitelevisioonile üleminekut ilmselt tähelegi, võib 57 000 peamiselt väikeasulate kortermajades elavat peret jääda järgmisel suvel sootuks telepildita.
Need on perekonnad, kelleni telepilt jõuab kõige vanemal ja algelisemal moel ehk ühise katuseantenni kaudu. Ehkki õhu kaudu leviv digitelevisioon katab juba peaaegu terve Eesti ja selle vaatamiseks tuleb enamasti tavalisele antennile vaid digiboks lisada, võivad vananenud antennid aasta pärast palju telereid pildituks jätta.
Analoogtelevisiooni ajastust pärit antennisüsteemide kõige sagedasem puudus on neis kasutatavad filtervõimendid, mis tugevdasid ainult mõnede üksikute kanalite signaali. Paljukanalilise digitelevisiooni signaal sellistest võimenditest läbi ei pääse. Pilti võivad tugevalt häirida või tundmatuseni moonutada ka aastakümneid tuule ja vihma käes räsitud kaablid.
Digitelevisioonile üleminekut korraldava valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel kinnitas, et see probleem puudutab eeskätt kaabeltelevisioonivõrkudest eemal asuvaid kortermaju.
Väikeasulate suur mure
«Me räägime peamiselt maakohtades asuvatest väikeasulatest, endistest kolhoosisüdametest – seal on tuhandeid selliseid maju,» sõnas Pihel. «Neis on antennisüsteemid sageli Nõukogude ajal ehitatud ja lasevad küll praegu harjumuspärast kolme Eesti kanalit vaadata, aga digitelevisiooni mitte.»
«Paljud süsteemid on ka amortiseerunud, juhtmed vanad ja antennid ripakil – nii võibki juhtuda, et inimesel on küll digiboks olemas, aga pilti mitte,» selgitas ta.
Antennisüsteemi kõlblikkuse katsetamisega saab hakkama igaüks – selleks on vaja ühendada digiboks antennikaabli ja teleri vahele ning lasta boksil otsida digikanalite signaali. Kui telepilti ette ei tule või pole see kvaliteetne ning antenni kõrguse ja suuna reguleerimine ei aita, vajab antennisüsteem tõenäoliselt tänapäevastamist.
«See on läinud nii lihtsaks, et paljud teevad seda ise,» sõnas muu hulgas antennisüsteemide paigalduse ja hulgimüügiga tegeleva LL Merge Grupi müügijuht Andres Lepik. Kui aga juba millegi väljavahetamiseks läheb, siis antenni soovitab ta osta professionaalidelt.
«Meil on paar klienti kurtnud, et sai koos digiboksiga ostetud ka antenn kusagilt laiatarbekauplusest vorsti-kurkide vahelt ning nüüd pilti ei ole,» meenutas ta. «Kui inimene tuleb ääremaalt suurde laiatarbekauplusesse antenni ostma, siis ei pruugi keegi teda õpetada ega küsida, milleks antenni täpselt tarvis on. Antennipoes teab teenindaja neist rohkem ja oskab inimestele nõu anda.»
Järvamaal tegutsev FIE ja Starmani koostööpartner Tõnu Taal kinnitas, et ehkki tööd antennisüsteemide uuendamisega on praegu palju, on ka hulk kortermaju, kus ühistul asja vastu huvi puudub ning igaüks peab ise vaatama, kuidas pilt telerisse saada. «Nii võibki juhtuda, et aasta pärast käib kõps ära ja pilti pole,» sõnas ta.
Jõukohane töö
Ka Piheli kinnitusel pole antennisüsteemi vahetamises tavalisele inimesele midagi üle jõu käivat. «Ma olen puhtalt humanitaarharidusega inimene, kes on lihtsalt lapsena jootekolbi käes hoidnud, ja olen ise mitmetele sõpradele antennisüsteemi ära pannud,» nentis ta.
Kui on korralik detsimeeterantenn, siis digisignaali vastuvõtuga üldiselt probleeme olla ei tohiks, kinnitavad asjatundjad. Linnades ja saatjate ligiduses saab pildi sageli kätte isegi toaantenniga, kaugemates kohtades võivad vastuvõttu häirida vaid pinnavormid.
Digitelevisiooni pealetung
• Tänavu esimeses kvartalis oli töötav teler olemas 97,7protsendil Eesti kodudest.
• Neist viiendik ehk 118 000 peret vaatab õhu kaudu levivat analoogtelevisiooni. 271 000 peret vaatab kaabli kaudu levivat analoogtelevisiooni ning 182 000 peret digi- või satelliittelevisiooni.
• 2008. aasta jooksul loobus analoogtelevisioonist 55 000 peret.
• Eramutes, ridaelamutes ja väikestes kortermajades elavatest leibkondadest kasutab õhu kaudu levivat analoogtelevisiooni iga kolmas, suuremates korterelamutes vaid iga kaheksas leibkond. Enam kui pooled eramaja või ridaelamu asukaist vaatavad aga õhu kaudu levivat digitelevisiooni.
• Analoogtelevisiooniga on nähtavad vaid kolm peamist Eesti telekanalit. Digitelevisioonis on tasuta nähtavad seitse Eesti telekanalit, tasu eest veel mitukümmend välismaist kanalit.
• Analoogsaatjad lülitatakse Eestis lõplikult välja järgmise aasta 1. juulil. Analoogpildi vaatajad, kes pole selleks ajaks varunud digitelevisiooni vaatamiseks vajalikke seadmeid, jäävad telepildita. (PM)