Ametnike palkade vahel haigutavad suured käärid
11. mai 2009, 19:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi riigiametnikele makstakse palka ühtse palgaastmestiku alusel, on tekkinud olukord, kus ühes ministeeriumis teenib personalijuht 21 000 krooni, tema kolleeg saab aga kuu lõpus kaks korda rohkem palka.
Uurides Eesti 11 ministeeriumis ametnikele makstavat palka, selgub, et sama tööd tegevate ametnike sissetulekute vahe võib olla pea kahekordne.
Näiteks sotsiaalministeeriumi personalijuhi kuuteenistus on 21 000 krooni, 900 krooni enam teenib tema kolleeg kultuuriministeeriumist. Rahandus- ja välisministeeriumi personalijuhid saavad neist aga 20 000 krooni rohkem palka, kusjuures lõviosa sellest moodustavad erinevad lisatasud.
Välisministeeriumi selgituse kohaselt on tegemist diplomaatilise ametikohaga. «Tavapäraselt on sellel kohal suursaadiku tasemeni jõudnud diplomaat, kellel on juba märkimisväärne välisteenistuse staaž ja diplomaatiline teenistusaste ning sellele vastavad lisatasud,» selgitas ministeerium personalijuhile makstavaid lisatasusid, mis kergitavad 19 500-kroonise põhipalga kahekordseks.
Samuti saab välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor lisatasu näiteks ligi 600 inimese roteerimist ja tagasipöördumist korraldava komisjoni töö juhtimise ja ministeeriumi majanduslike huvide deklaratsiooni hoidjaks olemise eest.
Lisatasu kergitab palka
Tänu lisatasudele kahekordistus ka justiitsministeeriumi personalitalituse juhi sissetulek. Ministeeriumi arendus- ja personalitalituse juhataja põhipalk on 15 000 krooni, kuid koos lisatasudega kujunes mullu tema keskmiseks kuusissetulekuks aga ligi 34 000 krooni.
Millised lisatasud konkreetselt personalijuhi palka kergitasid, ministeerium täpsustada ei soovinud. Vastuses viidati vaid avaliku teenistuse seadusele, mis lubab maksta lisatasusid näiteks nii tööstaaži, võõrkeelte oskuse kui ka akadeemilise kraadi eest.
Üks referent teenib poole rohkem
Ka sama tööd tegevate madalamate ametnike sissetulekud erinevad eri ministeeriumides üsna palju.
Näiteks kultuuriministeeriumis teenib sekretäri ülesandeid täitev referent ligi 9700 krooni kuus, umbes kilomeetri kaugusel rahandusministeeriumis on sama tööd tegeva ametniku sissetulek poole suurem ehk 15 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kinnitusel koondati mullu pea pooled referendid, mistõttu kasvas nii tööle jäänud ametnike vastutus kui ka töökoormus. Ministeeriumi kinnitusel on selle töö tegijate keskmise palga tõus osaliselt seotud sellega, et koondati just madalama palgaga referendid.
Teistes ministeeriumides jääb sekretäri töö tegijate, kes on ametis referentide, dokumendihalduse konsultantidena, kantseleiametnikena, kuupalk 10 000 ja 12 000 vahele. Ligi 13 500-kroonist palka makstakse vaid sise-, majandus- ja keskkonnaministeeriumis.
IT-juhtide sissetulek
IT-juhtidest on õige suurem sissetulek rahandusministeeriumi IT-juhil, kelle kuupalk oli mullu 44 000 krooni. Enamik ministeeriumide IT-juhte teenib 35 000 kuni 40 000 krooni, kusjuures reeglina on nende põhipalk veerandi võrra väiksem.
Tänu lisatasudele kahekordistub välisministeeriumi infotehnoloogia osakonna peadirektori palk. Tema põhikuutasu on 19 500 krooni, millele lisanduvad lisatasud staaži ja diplomaatilise teenistusastme eest. Samuti on talle makstav lisatasu seotud üle 40 välisesinduse IT-üksuste arenduse ja hooldusega ning ta saab asendustasu diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektori ülesannete täitmise eest. Kõik need lisatasud kergitavad kuusissetuleku 40 000 kroonini.
Põhipalgast veidi väiksemat lisatasu saab ka haridusministeeriumi IT-juht, kellel iga kuu lisandub pangaarvele lisaks 19 000-kroonisele palgale ka pea 16 000-kroonine lisatasu. Selle maksmist põhjendatakse sellega, et IT-juht koordineerib ka ministeeriumi hallatavate asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid tegevusi, kus puudub eraldiseisev IT üksus.
Postimehel ei õnnestunud saada põllumajandusministeeriumi IT-juhi palgaandmeid. Justiitsministeeriumi kinnitusel neil IT-juht puudub, kuna nii ministeeriumi kui ka selle haldusala IT- küsimustega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus.
Postimees.ee uuris ka ministeeriumide nõunike ja osakonnajuhatajate sissetulekute suurust ja selgus, et siin valitsevad suured palgavahed mitte eri ministeeriumide, vaid ühe asutuse siseselt.
Näiteks rahandusministeeriumis jäävad nõunike palgad 17 400 ja 40 000 krooni vahele. Siseministeeriumis teenib üks osakonnajuhataja kuus 25 000 krooni, samal ajal kui tema sama ametinimetust kandvale kolleegile makstakse 20 000 krooni rohkem palka.
Ministeeriumid põhjendavad nõunike ja osakonnajuhatajate palkade suurt vahet erinevate tööülesannete ja vastutusega.