N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hinnanguliselt ei õpi ega tööta Eestis 40 000 noort

Tiina Kaukvere
, reporter
Hinnanguliselt ei õpi ega tööta Eestis 40 000 noort
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Töökuulutused.
Töökuulutused. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Hinnanguliselt ei tööta ega õpi Eestis enam kui 40 000 noort. «See on selge noorte potentsiaali raiskamine, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui sotsiaalset arengut,» kinnitas noorteseire projektijuht Katrin Pihor.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest  Eestis elavatest noortest, mis on enam kui 40 000 noort.

«Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või  vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid,» selgitas Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Kairi Kasearu.

Praxis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostas noorteseire poliitikaülevaate «Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?».

Noorteseire poliitikaülevaate koostamisel intervjueeriti 15 Eesti noort, kes ei õpi ega tööta. «Noored tõid esile nii kooli- ja õpikeskkonna sobimatust ning mittetoetavat suhtumist, probleeme vanematekodus kui ka ebasobiva sõpruskonna kujunemist,» selgitas Kasearu, kes on üks analüüsi teostajatest.

Noori, kes ei õpi ega tööta iseloomustab kõrvalekaldumine põhivoolu traditsioonilisest elukaarest, mille tulemuseks on süsteemiväline inimene, kelleni tavapäraste poliitikameetmetega on keeruline jõuda, tõi välja noorteseire projektijuht Katrin Pihor.

Pihor tunnistas, et noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed. «See on selge noorte potentsiaali raiskamine, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui sotsiaalset arengut,» lisas Pihor.

Märksõnad
Tagasi üles