Alaköetud korter suurendab oluliselt naabrite küttekulu

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alaköetud korteri naabritel tuleb kütet juurde keerata.
Alaköetud korteri naabritel tuleb kütet juurde keerata. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste tehtud uuringust selgus, et ühe korteri alakütmine suurendab märkimisväärselt ümbritsevate korterite soojustarbimist.

Kui hoone keskel asuv korter suutis mõjutada ümbritsevate korterite küttekulusid kuni 25−30 protsenti, siis nurgakorteri mõju ulatus lausa 75 protsendini, selgub Kredexi tellimisel TTÜ teadlaste poolt tehtud uuringust. Kõige suurem mõju oli korterite vahel, mis asusid üksteise kohal. Soojustatud hoonetes sõltusid korterite küttekulud üksteisest rohkem kui renoveerimata hoonetes.

«Ala- või üleköetud üksiku korteri mõju kogu hoone soojustarbimisele on suhteliselt väike,» leitakse uuringu kokkuvõttes. Hoone keskel asuva korteri puhul suurenes või vähenes hoone soojustarbimine ainult kuni 30 protsenti, võrreldes selle korteri küttekulu muutusega, ja soojustatud hoones polnud nurgakorteri mõju summaarsele küttekulule märkimisväärselt suurem.

Ainult renoveerimata hoones asuvas nurgakorteris oli korteri küttekulu muutus võrreldav kogu hoone küttekulu muutusega, kuid selgi juhul ei ulatunud muutuste suhe märkimisväärselt üle 60 protsendi. Soojustatud majas liigub soojus hoonesiseselt lihtsamalt kui hoonest välja ning seetõttu on soojapidavas hoones üksiku korteri mõju kogu küttetarbele suhteliselt väike.

Uuringus vaadeldi kuue erinevat tüüpi korterelamu küttekulusid ja analüüsiti energiasimulatsioonide abil nende korterite küttekulusid erinevate renoveerimisastmete puhul. Analüüsis kasutatud hoonete tüübid olid 5- ja 9-korruselised raudbetoonist suurpaneelelamud, 5-korruseline gaasbetoonpaneelidest Tartu maja, 4- ja 5-korruselised telliselamud ning EKE-tüüpi 3-korruseline gaasbetoonist korterelamu.

Analüüsi peamine eesmärk oli leida sobivad püsi- ja muutuvkulude suhtarvud, mille puhul oleks tagatud elanike motivatsioon hoida küttekulud kontrolli all ja samal ajal ei valitseksliiga suuri erinevusi korterite kütte erikulude vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles